Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Purtse jõe reostuse põhjust ei õnnestunud kindlaks teha
Keskkond AS Repo Vabrikud tõrjub keskkonnainspektorite kahtlust, et Purtse jõe mõne nädala taguses reostuses võib süüdi olla just selle ettevõtte heitvesi.

Purtse jõe lähikonna elanikelt laekunud kaebuste põhjal ASi Repo Vabrikud külastanud keskkonnainspektoritel tekkis kahtlus, et jõe reostumises (konkreetselt väljendus see jõevee haisus ja sogasuses) võib süüdi olla just nimelt see ettevõte.

Repo Vabrikute katlamaja territooriumil kulgevast heitveetorustikust oli tehtud kaks jõkke ulatuvat väljalasku. Kas neist ka heitvett jõkke lasti, ei õnnestunud inspektoritel tuvastada.

Mais ja juunis jõest võetud veeproovid midagi üle normi ei sisaldanud, küll aga oli fenoolide sisaldus üsna lubatu piiril. Ka oli fenoolide sisaldus Purtse jões kõrgem kui sellesse ülalpool ettevõtte territooriumi suunduvas Kohtla jões.

Repo Vabrikute tegevdirektori Rein Kuusmiku sõnul võis jõevee haisemist põhjustada hoopis Püssi linna kanalisatsioonitorustiku avarii.

Kontrollimisel ilmnes, et selles torustikus oli tõesti neil päevil avarii olnud.

"Aselinnapea sõnul avastati avarii hommikul ja likvideeriti sama päeva õhtuks. Kuna ülepumpamisjaam mahutab tema sõnul 700 kanti vett ja Püssi linn kasutab vett 300 kanti päevas, siis imbus vaid tühine kogus reovett pinnasesse, jõkke see aga ei jõudnud," vahendas keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna juhtivinspektor Saima Jürmann.

Rein Kuusmiku arvates pole reaalne, et linna heitvesi avarii tõttu jõkke ei jõudnud.

"Ekskavaator telliti alles avarii avastamisele järgnenud päevaks ja see lõpetas töö õhtuks. Järelikult jooksis linna heitvesi vähemalt poolteist ööpäeva oletatavasti jõkke. Kogumissüsteemi ehitas omal ajal välja RAS Püssi PPK; ma olen selle ehituse juures olnud. See bassein on niivõrd väike - 30-40 kandi ringis mahutab -, et kui pumbamaja katseks välja lülitada, siis pooleteise tunni pärast ujuvad kõik Püssi linna tänavad."

Kuna kummastki kahtlusalusest reostuspaigast polnud inspektoritel võimalik veeproove võtta, ei saa ka reostuse põhjustajat nimetada.

Väljalask nüüd kõigile näha

On tõsiasi, et 19. juunil Repo Vabrikute heitveetorustikust jõkke suunatud väljalasud olid eilseks lahti ühendatud; vaid ühe toru ots oli jõe kaldapervel näha.

"Võtsime need ära, et ei peaks enam kahtlustama; et oleks näha, kas torust midagi jõkke jookseb või mitte," põhjendas ettevõtte tootmisosakonna juhataja asetäitja Ülo Nappa. Ja pakkus inspektoritele võimalust toruots plommida.

Ükski seadus ei keela ettevõttel heitvee tarvis avariiväljalasku rajada. Küll aga ei tohi sealt ilma keskkonnateenistuse eriloata heitvett välja lasta.

Eriloa taotlemine võtab aega vähemalt kaks kuud, ütles Saima Jürmann.

Niisiis on eriloa saamine mõeldav näiteks põhitorustiku plaanilise remondi korral, mitte aga avariiolukorras. Viimasel puhul tuleb ettevõttel reostamise eest päris kõvasti trahvi maksta.

"Ekspordime oma toodangut läände; oleme teinud väga palju keskkonnasõbraliku ettevõtte maine saavutamiseks ja ei tohi keskkonna osas ühtegi apsu teha," oli Rein Kuusmik nördinud. "Meil ei ole ju mõtet saja liitri heitvee jõkke laskmisega riskida, kui me tuhandete liitrite pealt makse maksame."

Kallasrada kinni ja tammil pole luba

ASi Repo Vabrikud inspekteerinud keskkonnainspektorid keskendusid jõe reostuse kõrval veel kolmele probleemile.

Neist olulisim oli, et ettevõtte katlamaja territoorium on ümbritsetud jõkke ulatuva taraga, mis sulgeb jõe kallasraja.

Veeseaduse järgi on kõigil inimestel õigus veekogu kaldal nelja meetri laiusel kallasrajal liikuda.

Tuleb märkida, et kõnealust kallasrada sulgevat aeda ei ole rajanud Repo Vabrikud, see saadi pärandusena Püssi puitplaatide kombinaadilt.

Rein Kuusmiku sõnul pole lähiajal võimalik kallasrada avada, kuivõrd see tähendaks ettevõttele suuri investeeringuid: katlamaja territooriumi sulgemiseks tuleks ehitada uus aed piki jõe kallast. Omaette probleem on jõkke ulatuv veevõtukoht, millest kallasrada kuidagi üle kulgeda ei saa. Kuusmik lubas kallasraja avamise siiski investeeringute plaani panna.

Teiseks heideti Repo Vabrikutele ette seda, et ettevõttel puudub nende valduses oleva Püssi tammi jaoks vee erikasutusluba.

Rein Kuusmik väitis, et ettevõttel on olemas Püssi linnavalitsuse luba tammi kasutada. Vett Repo Vabrikud tammi tagant ei võta; võtavad hoopis pool kilomeetrit ülevaltpoolt jõest. See on kirjas ka ettevõttele väljastatud vee erikasutusloas.

"Edastasime linnavalitsuse loa tammi kasutada eelmisel nädalal keskkonnateenistusele," rääkis Kuusmik. "Ja palusime, kui teenistus seda vajalikuks peab, lisada selle meie vee erikasutusloale."

Kolmandaks märgiti protokolli, et Repo Vabrikud ei esitanud vee erikasutusluba taotledes keskkonnamemorandumit. See on ilmselt vee kasutamist reguleerivate seaduste ülikiire muutumise tagajärg.

Rein Kuusmik tarvitas oma õigust kasutada enne protokollile allakirjutamist advokaadi abi ning esitada lisamaterjale.

KÜLLI KRIIS
Reede, 05.07.2002

 
Seotud viited
· Veel Keskkond
· Püssi
· KK Hito


Enim loetud teemast Keskkond:
Reisikiri võib tuua ränga rahatrahvi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale