Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Mida rääkis Knjazev surmaeelsel videol
Kriminaal Saal oli eile hiirvaikne, kui kohtus vaadati videosalvestust Nikolai Knjazevi surmaeelsest jutust, mis väidetavalt võeti linti Aleksei Maksimovi majas mullu 29. mai õhtul.

Knjazev alustab oma juttu sellest, et asus Kohtla-Järve linnavalitsusse tööle 1997. aasta märtsis, kui teda kutsus sinna toonane aselinnapea Jüri Kollo. Knjazev tuli tööle ehituse peaspetsialistina. Mees räägib, et kuigi tundis siis linnapea Valeri Korbi hästi, olid nende sõbrasuhted enne seda Knjazevi alkoholiprobleemide tõttu tugevalt jahenenud. 1997. aastast jättis Knjazev enda sõnul aga joomise ning paranesid ka suhted Korbiga.

Knjazev räägib, et kui tema tuli linnavalitsusse, oli lõppemas Kohtla-Järve jäähalli ehitus. Kuid järgmise aasta eelarve ettevalmistamisel kavandas linn suuri ehitus-, remondi- ja ümberehitustöid, mille jaoks linn kavandas ka laenu võtta. Knjazev räägib, et sel ajal tekkis idee, et ehitajatega hakatakse töötama kindla rahasumma eest. Ta lisab, et linna tellimustööd otsustati anda neile firmadele, kes on valmis maksma mõningatele linna juhtkonnas olevatele persoonidele 10 protsenti objekti kogumaksumusest.

Knjazev kinnitab, et enamik firmadest maksiski, kuid oli ka neid, kes ei maksnud. Mees kõneleb videosalvestuses sellest, et linnavalitsuse töötaja ja volikogu liikmena pandi ta konkursikomisjoni liikmeks, kes otsustaks, kes millise tellimuse saab. Knjazev möönab, et formaalselt oli otsus muidugi kollegiaalne.

Jutt Korbi maja ehitamisest

Knjazev ütleb, et jäähalli ehitajalt jäigi raha tulemata. Järgmine suur objekt oli aga Oru uus katlamaja, mille maksumuseks oli ligi kuus miljonit krooni - lepiti kokku, et ehitaja loovutab sellest kümme protsenti. Knjazev kurdab, et sellest kokkuleppest ei pidanud firma kinni, ning pöördub salvestusel selle juhi poole, et too võla tasuks.

Neil aastail, seletab Knjazev, soetas Valeri Korb endale Jõhvi surnuaia juures Ristiku tänav 8 asuva eramu ning kerkis küsimus selle maja elamiskõlblikuks ümberehitamisest. Ehitusfirma, kes sai jällegi tänu rahasaamise kokkuleppele tellimustööd Ahtme gümnaasiumi, Ahtme klubi ning linnavalitsuse saali remondiks, asus töötama ka Korbi majas, ning seetõttu firma raha ei maksnud, vaid tegi selle protsendi ulatuses Korbi majas töid, räägib Knjazev. Samamoodi ehitati Knjazevi sõnul Korbile ka saun.

Knjazev tunnistab videos, et firmadelt konkursside võitmise eest tänutäheks jagatud kümme protsenti jagati tema ja Korbi vahel enamasti pooleks, ehkki põhiraha läks siiski Korbi maja ehitamiseks. Tööde maksumuseks, mis firmad Korbi elupaigas tegid, olevat Knjazevi sõnul ligikaudu miljon krooni.

Korbiga seoses, keda ta nimetab videos aeg-ajalt ka Nikolaitšiks, räägib Knjazev veel ühest ameeriklaste kaudu organiseeritud ümberõppeprojektist, kust mingid inimesed, kelle nimesid ta ei nimeta, said samuti raha, ning mainib summaks 200 000 krooni, mida projekti kaudu vabalt välja pumbata sai.

Knjazev räägib ka probleemidest seoses Järve ATP pankrotiga. Tema olevat uurinud, mis lood selle ettevõttega on, kuid Korb vastanud talle, et Kollo on selle ettevõttega algusest peale tegelnud ja las tegeleb lõpuni. Knjazev ütleb, et nagu tema aru sai, siis Kollo ehk teeniski sealt midagi, ent Korb ei puutunud siin asjasse.

Knjazev räägib ka aselinnapeast Jevgeni Solovjovist, keda ta salvestusel küll Ženjaks nimetab. Ta kinnitab, et Solovjov on linnavalitsuses uus inimene (salvestus on tehtud 29. mail 2001) ja eriti palju ta ei otsusta. Kuid jutustab, et Solovjovile tegid samuti tema Ahtmes ostetud pooles majas remondi kaks linnalt töid saanud ehitusfirmat.

Knjazev selgitab vee-ettevõtte juhiks saamist

Knjazev jutustab, et 2000. aastal pandi ta Kohtla-Järve vee-ettevõtte juhiks, sest firma lähenes pankrotile, kuid oli perspektiiv, et linnale hakatakse ehitama ühiseid puhastusseadmeid, mille maksumuseks on 350 miljonit krooni. See tähendas Knjazevi sõnul, et Euroopa struktuurifondidest hakkavad tulema suured rahasummad ehitamiseks ning siis tekib samuti ehituskonkursi küsimus. Knjazev räägib, et kui puhastusseadmete ehitamisele tuleksidki mitte linna korraldatud konkursi tulemusel Tallinna firmad, siis alltöövõtjateks võetaks ikkagi kohalikke ning siis tuldaks linnajuhtidelt küsima, keda võtta ja keda mitte.

Knjazev räägib Ossipenkost

Knjazev räägib oma jutustuses mitmetest firmajuhtidest, kes linnategelastega 10 protsendi eest heades suhetes olid. Kõige pikemalt peatub ta Nikolai Ossipenkol. Knjazev räägib, kuidas ta 1992. aastal, kui ta Kohtla-Järve linnavalitsusest lahti lasti, asus kommertsdirektorina Ossipenko firmasse tööle. Nikolai Ossipenko oli sellel ajal Jõhvi politseikomissar ning äriga tegeles ametlikult tema vend Viktor. Ent Knjazevi sõnul oli Viktor lihtsalt suitsukate, tegelikult juhtis äri komissar. Knjazev tunnistab, et Ossipenko tegeles tol ajal ka värvilise metalli ja Venemaalt toodud salaviina äriga, viina müünud ta oma restoranis Fööniks, kaupluses Orti ja kahes kioskis. Ossipenko ärisid katnud Knjazevi sõnul aga üks majanduspolitsei töötaja, kes selle eest ka raha sai.

Knjazev jutustab, et nüüdseks on Nikolai Ossipenkost saanud ka ametlikult ärimees ja ta laiendab oma tegevust üha jõudsamalt, ta saavat probleemideta lube oma kioskite paigaldamiseks, olevat võitnud probleemideta konkursse linna tänavate koristamiseks, jättes pika ninaga sellega seni tegelnud firma Aida. Kevadel 2001 tehtud salvestuses rääkib Knjazev, et on õhus küsimus, et tõenäoliselt antakse Ossipenko firmale üle ka linna haljastustööd, millega jäetakse linna tellimusest ilma veel 3-4 firmat (praeguseks on haljastustööd Kohtla-Järvel N&Vle üle läinud - toim.). Mehe sõnul sekkus tänavate koristustööde konkurssi Jüri Kollo ning see oli tema kindel tahtmine, et need tööd antaks Ossipenko firmale.

Oma videoesinemises pöördub Knjazev mitmete firmajuhtide poole meeldetuletusega, et nad on linnajuhtidele raha võlgu, nimetab konkreetseid summasid ning kutsub üles neid tasuma.

Veel teatab Knjazev, et nende aastate jooksul, mis ta on linnavõimu juures olnud, on tema isiklikult teeninud sel kombel vasakult raha 600 000 krooni ringis, sama palju olevat teeninud ka Korb ning lisaks tehtud Korbile miljoni krooni eest tema majas tänutäheks remonditöid.

Knjazev kardab elu pärast

Videol teatab Knjazev, et salvestas selle videolõigu selleks, et tagada enda, oma lähedaste ja pereliikmete julgeolek. Ta teatab, et tahab end sellega kaitsta mitte ainult oma vaenlaste, vaid ka sõprade eest, kellest ta eespool rääkis. Ta ütleb, et elu on inimesel üks ja ta ei tahaks nende tumedate asjade pärast sellest elust ilma jääda. Mõni tund pärast seda salvestust Knjazev uputati. Kassett ülaltoodud jutuga leiti aga Knjazevi tapmises kahtlustatava Aleksei Maksimovi maja seina sisse peidetuna. Kohus vaatas ka seda kassetti, mis toodi Valeri Korbile. See sisaldas lõiku pikast salvestusest ning sinna oli lindistatud vaid see osa, mis puudutab Valeri Korbi. Siiani pole teada, kas politsei on uurinud ka nende väidete paikapidavust, mida Knjazev videolindil esitab.

Knjazevi olek salvestuse ajal oli kindel ja rahulik ning polnud mingit märki sellest, et meest oleks enne millegagi uimastatud, polnud ka vägivalla jälgi, samuti polnud tema näol emotsioone, mida võiks seostada hirmuga. Aeg-ajalt keerab Knjazev videos käes olevat sigaretipakki, mis uurimise andmetel pidi tähendama hetke, kui salvestatav soovib võtte peatamist, et mõtteid koguda.

ERIK KALDA
Reede, 1.11.2002

 
Seotud viited
· Veel Kriminaal


Enim loetud teemast Kriminaal:
Mida rääkis Knjazev surmaeelsel videol



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale