Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Elo Liiv - Vigala Sassi viljakas õpilane
Intervjuu Seitsme aasta eest tuli Tallinna tüdruk Elo Liiv (30) - tundes huvi etnograafia, eestlaste vana usu ja pärismaalaste maagia vastu - tšuudide teadmamehe, maausku Vigala Sassi juurde Saaremaale Männisalu õuele õpilaseks, kust ei aeta tagasi ühtegi abivajajat ega õppida tahtjat, kui too just loodusseadusi eiranud pole.

Jaanuaris sünnitab Elo Sassile neljanda lapse.

Kas maausulised sünnitavad esiemade kombel saunas?

Maausulisi on väga erinevaid.

Aga sina?

Mina ikka haiglas: ma ei võta enda peale sellist lolli riski, et midagi läheb nässu ja laps peaks selle pärast surema, et ma saunas sünnitan. Alati on ju ikka spetsialistide juurde mindud. Minul ei ole külas, kus me elame, neid võtta.

Kas võtad Sassi haiglasse kaasa?

Sass, kes on palju riitusi uurinud, teab, et pärismaalastel ei olnud mehed sünnitamise juures. Mehed käisid jahil ja tegid igasuguseid ohverdamisi - kardeti, et kui nemad sünnituse juures viibivad, võib mõni kinni jäänud hing lapse sisse minna.

Kas sina ja Sass peate sellest kinni?

Me peame selles suhtes kinni, et mida ta seal sünnitamise juures siis ikka teeks. Las ta olla kodus. Pealegi on meil kolm väikest last, kui tema minuga haiglasse tuleb, kes neid vaatab?

Kas maausk lubab laste arvukust peres piirata?

Ei ole sellist asja, et see on lubatud ja see ei ole. Maausk ei ole üle inimese enda. Sa ütled minu kohta maausuline - mina olen Elo Liiv, olen see inimene, kes ma olen, ma lihtsalt kuulun oma ilmavaate poolest maausuliste sekka, see on mulle hingelähedasem kui mõni teine usund siin Eestimaal. Pealegi Eestis ei ole olemas ühtset maausku, igas paigas on oma. See on rohkem ökoloogiline maailmavaade kui usk - et selle paigaga, kus sa elad, pead sa suhtlema ja lepingus olema. Ära vägista maailma, ära tee teisele haiget - igal teol on tagajärg, sarnane toob sarnast. Sina kannad vastutust selle eest, mida sa tegid. Ei ole nii, et lähed kirikusse, saad oma patud andeks ja teed uuesti.

Kui tänapäeva Eestis lainetab aeg-ajalt kampaania "Ära löö last", siis Sassi sõnul käib vits asja ette. Kas teie lapsed kasvavad vitsaga?

Vits on äärmuslik vahend, aga kui muud moodi ei saa, siis pead seda kasutama. Toon näite oma perest. Laps lööb jalaga koera, me ütleme, et ära löö, tal on valus. Ta vaatab sulle otsa - sa ei tea, mis ta peas toimub, kas mõtleb, et mis nad mulle ikka teevad, või katsetab, lähed sa närvi või mitte - ja lööb uuesti. Laps paneb niimoodi piire paika, ja kui ta ei tee seda varases eas, ei ole tal neid ka tulevikus.

Nii et võtad vitsa ja annad talle pärast mitmendat korda keelamist siraka kintsu peale. Meie peres oma käega haiget ei tehta.

Kas teed seda ise või kasutad eesti peredes tüüpilist ähvardust: kui issi tuleb, siis sa saad?

Meie peres ei ole niisugust asja. Pealegi eeldab see seda, et isa käib tööl. Meil on aga tihtipeale vastupidi - mina teen tööd ja Sass on lastega kodus. Ta ei saa oma seljatrauma pärast paljusid töid teha, mina teen need ära. Pealegi olen ma väikesest peale kõiki elektri- ja mehhaanikaasju kogu aeg teinud - see on mind huvitanud. Meie peres putitan autot mina ja elektrit panen mina, aga Sass teeb süüa. See ongi maausu fenomen, et ollakse nii, nagu üksteisele on kasulik - ei ole reeglit, et see on meeste töö või see naiste oma. Aitame teineteist, "abielu" on eesti keeles ju nii ilus sõna - abi elu, abistamine.

Te ju ei ole abielus. Sass pole sul kosjas käinud.

Me ei ole, aga me abistame ja selles suhtes on see abielu: me elame koos, meil on lapsed ja me oleme teineteisele vajalikud.

Ametlikult tanu alla saamist ei tulegi?

Ma ei tea... Ma läksin Sassi juurde omal ajal õpilaseks ja ma arvan siiamaani, et olen talle pigem õpilane kui naine.

Viljakas õpilane, nagu Sass sind tutvustab.

See on selline peresisene huumor. Ikka ju juhtub, et direktor hakkab oma sekretäriga koos elama ja arst meditsiiniõega.

Sinu arvates on naised tänapäeval lati liiga kõrgeks ajanud - liiga kõrgeid eesmärke püstitanud.

Mehed ka. See on see tänapäeva kapitalistlik maailm - igaühel peab suvila, maja ja auto olema.

Ja sul ei pea?

Ei pea, aga kuidagi on sattunud olema.

Su enda latt ei ole ka just madalal: toimetad Sassi raamatuid - mullu ilmus kopsakas teos "Estide (tšuudide) hingestatud ilm", mis sai Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtasutuselt aastapreemia -, putitad autot, sünnitad neljanda lapse...

... ja lõpetan varsti magistritöö.

Ja seda ka veel.

Ma ei ole seda kõike endale eesmärgiks seadnud - nii on lihtsalt juhtunud. Ja kui ma midagi juba teen, siis pean seda tegema nii hästi, kui oskan - see on minu kreedo. Et pärast poleks süümekaid. Minu ainus süümekas on praegu, et ma pole saanud ennast lastele täie andumusega pühendada. Kuid samas võtame me nad igale poole kaasa ega tõrju neid ära. Võib-olla on niimoodi isegi õigem kui tiirelda vaid ümber laste.

Kas sul kui Sassi õpilasel saab olla ka oma arvamus või on tema arvamus sinugi oma? Kas ta üldse talub teist arvamust enda kõrval?

Muidugi talub. Oma arvamust peab talle lihtsalt oskama põhjendada.

Mis naisteklanni asja - nagu Sass ütleb - te Merle Jäägeri ja Kauksi Üllega ajate, taastades püha pudruteo kombeid?

See on naiste riitus - keedame edenduse, püha putru. Maailma kirjandus teab väga palju meesteriitusi, aga naisteriitustest teatakse vähe. See tuleb sellest, et omal ajal olid etnograafid mehed ning neid sinna juurde lihtsalt ei lastud. Iga hõim hoiab naisteriitusi hoopis suuremas saladuses kui meeste omi, kuna need on kodu, edenduse ja lastega seotud. Ja kuna neid võõrastele ei näidatud, tekkis arusaam, et naisteriitusi polegi olemas.

Mis putru te siis keedate?

Tanguputru. Iga naine saab ühe kausitäie endale ning segab selle väestatud pudru kodus peretoidu hulka.

Väestatud puder?

Selles mõttes väestatud, et keedetakse hiies ja nii maaemad kui veteemad on kutsutud appi keetma, neile antakse andi ja pudrule lauldakse neli tundi.

Sassi sõnul lõppes see pudrutegemine vanasti sellega, et naised panid kilgates ula peale.

See on Sassi huumor.

Sassi sõnul polnud ula peal käimises midagi paha. Seda naist, kel last veel polnud, ei tahetudki naiseks võtta. Vanasti elati selleks, et pidutseda, ütleb Sass, kelle sõnul olnud kalendris üle kahesaja püha.

Muidugi olid sellised ajad, kus sai ennast vabamalt tunda. Pööripäevadel, kui toimusid suured peod, tehti igasugust nalja. Kuid ega terve elu siis sellest koosnenud.

Sass soovitab nüüdki oma loengutel, et võtke mehe või naise kõrvale toapoiss või -tüdruk, kui muidu ei saa. Kas üleaisa löömine ei olegi siis tabu?

See on kristlaste tabu.

Ja mitte maausuliste jaoks?

Vanasti ei olnud.

Aga nüüd? Kui Sass läheb lakka teise naise juurde, mida sina teed?

Ei ole probleemi, peaasi, et haigusi ei ole. Ma ei pea ennast nii ilusaks ja ainuõigeks, et ta peaks ainult minuga olema.

Ja kuhu jääb armukadedus?

Armukadedus on omanditunne.

Sul seda ei ole?

Võib olla mingil määral on. Aga meie pere filosoofia on selline, et lubame teineteisel minna - kui mulle ikka keegi meeldib, siis ma ütlen, et käin ära, mitte ei valeta, et lähen näiteks kujusid tegema.

Sa oled asunud võitlema Eestis usuvabaduse eest. Et me elame küll riigis, kus põhiseaduslikult on usuvabadus, kuid samas surutakse rahva rahaga vägisi peale kristlikku ilmavaadet ja kombeid - nii sa väidad.

Kui naised võitlevad selle eest, et nad saaksid meestega sama töö eest ja samasuguse kvalifikatsiooni korral võrdselt palka, siis see on ju õigustatud nõudmine. Samamoodi tekib küsimus, miks luterlased saavad oma kodulehekülje jaoks riigi käest raha - minu kui maksumaksja ja veel maausulise taskust - ja teised ei saa. Miks lapsed peavad hakkama koolis vaid piiblit ja Jeesukest õppima - selline õppekava ajab külmajudinad peale.

Kirikute ja koguduste seadus nõuab kõigilt usulistelt ühendustelt kristliku terminoloogia kasutamist. See tähendab seda, et maausulisi ühendusi ootab ees sundlõpetamine 2004. aasta 1. juulist, kuna oma õpetuslike aluste järgi ei saa maausuliste koda koguduseks nimetada. Me ei tee ennast maausukirikuks. Selline nõudmine on inimõiguste vastane.

Kuidas sa astroloogiasse suhtud - kas nagu Sass, kes võrdleb astroloogide tegevust kusagil Põhjanabal aset leidnud jääkaru peeretuse kokkupakkimisega?

See on teise rahva osa, meil on enda tarkused. Miks me neid ei kasuta? Ma ei ole ka religiooni õpetuse vastu - väga huvitav on valikainena saada teada teistest uskudest. Aga selleks peaksid olema neutraalsed õpetajad.

Mis imerohi see on, mida te Sassiga müüte, kolmekümne kahe taime tõmmis, mis pidi naised mõnusamaks tegema ja meestel riista seisma panema - Sassi sõnad.

See ei ole imerohi, küll aga ainevahetuse regulaator - selle kaudu saab paljusid haigusi ravida.

Sass ravib vähi- ja aidsihaigeid, sigimatuid ja keda kõike veel. Kas sa oled tema ravitsejaoskused omandanud?

Ma olen õppinud ära üldise pealispinna. Ma tean vaid, et see retsept läheb sellele haigusele, see teisele. Selleks, et olla väärt õpilane ja kanda edasi tema teadmisi, peaksin ma minema ülikooli farmakoloogiat õppima.

Võtad ette?

Olen tahtnud, aga lapsed on praegu veel väikesed ning magistritöö on pooleli (1995. aastal alustas Elo Liiv Eesti kunstiakadeemias, kus ta on lõpetanud skulptuuriosakonna, magistriõpinguid "Religiooni ja kunsti piirimail" - toim.). See tuleb ära lõpetada ja siis vaadata, mis edasi saab.

TIIA LINNARD
Laupäev, 23.11.2002

 
Seotud viited
· Veel Intervjuu
· Eesti


Enim loetud teemast Intervjuu:
Pauksonid: astroloogia aitab elu veidikenegi lihtsamaks muuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale