Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Seiklejad leiavad koopast hapukurgitünnid ja lagunenud külast eheda suitsusauna
Olemuslugu Kümmekond idavirulast, kes end koos Tartu, Tallinna ja Pärnu sõpruskonnaga seiklejate klubiks nimetavad, tervitasid uut aastat 30kraadise pakasega metsas. Rutiini vältijad on ööbinud nii tuhamäe tipus kui maa all. "Vähemalt seiklemise mõttes Eesti küll väike ei ole," kinnitavad nad.

Marju Sokman ja Marko Kaldur selgitavad, et end seiklejate klubiks kutsuv seltskond, kellele meeldib mööda Eestit ning maailma ringi seigelda, on vanuseliselt kirju: noorim rännuhuviline on 11-, vanim 40aastane. Matkajate seas on nii õpilasi, tudengeid, töötavaid inimesi kui töötuid - ainus, mis neid liidab, on kirg rändamise vastu.

Laia haardega on klubi ka geograafiliselt. Aasta tagasi trehvasid Tudu rabas juhuslikult Ida-Viru ja Tartu matkajad. "Läksin ühe Ida-Virumaa retkejuhiga Tudu metsamajja ja seal oli juba üks seltskond Tartust ees," jutustab Marko. "Toimus vennastumine, käisime saunas ja jääaugus, vahetasime telefoninumbreid. Läks nädalakene mööda ja saime uuesti kokku. Niimoodi see algas. Hiljem võtsin mina kaasa oma sõpru, kellega olin varem matkamas käinud, ja tartlased omi. Nii see ring laienes." Aktiivseid seiklejaid on 10-15, kokku on klubiga kaasas käinud poolsada inimest.

Marju jutustab, et vahel võetakse matk ette igal nädalavahetusel, mõnikord harvem. Suvel venisid mõned väljasõidud mitme nädala pikkuseks. Lisaks seiklemisele tullakse kokku ka siis, kui keegi aasta vanemaks saab.

Uus aasta tuli laulva järve ääres

Viimane suurem ühine ettevõtmine oli aastavahetus Jõgevamaal Endla rabas. Selleks, et jõuda metsamajja, tuli kõmpida kilomeetreid. "Nii külm oli! Öösel oli õues 30 miinuskraadi, küttepuud olid jääs. Majas jäi esialgu temperatuur nulli ringi, teise päeva õhtuks saime 10-15 kraadi sooja. Aga saunas oli soe ja mõnus," meenutab Marju.

Marko arvates oli heaks vahelduseks tervitada uut aastat tsivilisatsioonist eemal, kuigi ilutulestik oli neil ka ja vahuvein samuti. Peale selle veel laulev Endla järv, mis ei lase öösiti magada. "Kui lähed keset järve jääle, siis vuhiseks nagu metroo "voooohh" jalge alt läbi ja terve järvepind väriseb. On need siis soogaasid, jää murdumine või hoopis vetevanal kõht lahti, ei õnnestunud välja selgitada."

Enamasti ööbivad matkajad riigimetsa majandamise keskuse või metskondade metsaonnides. "On metsamaju, mis on avatud kõigile, ja selliseid, mille eest küsitakse väikest tasu. Kord oleme ühtedes, kord teistes. Alati peab arvestama sellega, et majas on juba keegi ees. Siis otsitakse teine onn või ööbitakse telgis," räägib Marko. Tema sõnul on metsaonnides tavaliselt suhteliselt kitsad tingimused: ahi, küttepuud ja tualett on olemas, elektrit ja vett mitte. Mõnes on ka saun, nõud, madratsid. "Tegin arvutuse, et metsamaju - nii neid, mida reklaamitakse, kui ka neid, mida laialt ei reklaamita - peaks kogu Eesti peale olema kahesaja ringis."

Keemiarelv osutus hapukurgiks

Mõnikord harrastatakse ekstreemsemat ööbimist, näiteks telkimist tuhamäe tipus. "Sõitsime ühel soojal kevadõhtul ratastega Tammiku tuhamäele, kerged riided seljas, ja öösel hakkas nagu mägedes ikka lund sadama. Mujal lund ei tulnud, ainult seal," meenutab Marko.

Kõige vingemaks elamuseks peab ta aga Põlvamaal Piusa koobastes magamist. "Olime maa all. Mitte eeskoobastes, kus turistid käivad, vaid seal, kuhu eriti minna ei soovitata. Kottpime, püsivalt jahe temperatuur, segased labürindid, möödavihisevad nahkhiired," kirjeldab Marko koopaelamust.

Liiva kaevandamisest tekkinud koobastega meenub talle üks huvitav seik varasemast korrast. "Piusa koobastes on üks kinnine osa, aga keegi oli võre lahti murdnud ja me läksime uudishimust tahapoole vaatama. Nägime, et seinte ääres on virnade viisi plastmasstünne, selliseid, kuhu pannakse radioaktiivseid jäätmeid. Vaatame, üks käik tünne täis, järgmine samamoodi. Mõtlesime, mis jama on, kas tõesti on keegi sinna jäätmeid toonud. Kangutasime presendi ettevaatlikult lahti - näkku lõi ilge pahmakas, umbes nagu keemiarelv. Selgus, et keegi oli hapukurke sisse teinud ja neid koobastes ladustanud. Mekkisime, kas on juba valmis. Kõlbasid süüa küll."

Kohti seiklemiseks on piiritult

Seiklemine - see on Marju kinnitusel hobi ja puhkus. "Ühed seiklejad, kes elavad Tartus korteris, ütlevad, et nad ei jaksa olla nädal aega paneelmajas. Näiteks suvel elavad nad kusagil metsas. Nad sõidavad hommikul autoga linna tööle, nii et asjad jäävad kõik metsa, ja õhtul tagasi."

Seda hirmu, et Eestis seiklemise kohad otsa lõpeksid, noorte kinnitusel ei ole. Oma sõnade tõestuseks võtavad nad välja ligi 70-leheküljelise Eesti teede atlase, kus igalt leheküljelt leiab vähemalt paar matkamis- ja telkimiskohta. "Elu lõpuni võiks mööda Eestit ringi seigelda, ikka ei jõuaks kõike läbi käia," kummutab Marko jutud Eesti väiksusest. Marju tähendab, et mõned paigad on nii kaunid, et kutsuvad teist ja kolmandatki korda tagasi. Üks selline koht on noorte sõnul Tudu raba ja matkamaja koos võrratu saunaga Ida- ja Lääne-Virumaa piiril.

Marko ei pea seiklemist märkimisväärselt kulukaks hobiks. "Võrreldes Lõuna-Euroopasse või kas või Soome puhkama minekuga, on see palju odavam. Kui teha ära investeering matkavarustusse (kui otsida välja korralike, aga piisavalt odavate fimade toodang, läheb see maksma 15 000-20 000 krooni), piirduvad hilisemad kulud põhiliselt kütuse ja toiduga. Ühel nädalavahetusel läheb keskmiselt 150 krooni inimese kohta. Selle hinnaga saab Hispaanias ööklubis ühe dringi."

Kuigi Eestis ei saa metsad ja rabad veel niipea otsa, liiguvad klubi mõtted ka kaugemate sihtkohtade suunas, näiteks peibutab suvine Gröönimaa. Kuna sõit on kallis, oleks minejaid siiski vähe, arvab Marko. Kulukaks läheks ka idee käia ära BAMil. "See plaan ilmselt lähemal ajal ei teostu, sest on tohutult kallis. See eeldaks turvameeskonna palkamist, seal on nii palju röövlijõuke."

SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 1.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Olemuslugu
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Olemuslugu:
Seiklejad leiavad koopast hapukurgitünnid ja lagunenud külast eheda suitsusauna



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale