Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Miks suri pooleteiseaastane Milana?
Tervishoid "Mulle öeldi, et oleme juba nii terved, et laps saab kolme päeva pärast haiglast välja. Kolm päeva hiljem oli mu laps surnud," ütles selle aasta teisel päeval Tartu haiglas igaviku teele läinud pooleteiseaastase Milana ema Tatjana Šembel.

Tema jaoks on siiani selgusetu, kuidas sai surra allergia tõttu haiglasse läinud ja seal nädal aega olnud laps. Arstide sõnul oli tegemist erakordse ja harvaesineva raske haigusega, mille traagilist lõppu oli võimatu ette näha.

"Kui me ööl vastu 27. detsembrit Jõhvi haiglasse läksime, oli lapsel ainult nahalööve, ei mingit palavikku ega muid kaebusi. Laps oli rõõmsameelne ja mängis," ütles Tatjana Šembel.

Arvatavasti oli ulatusliku nahalööbe põhjustajaks amoksitsilliini-nimeline antibiootikum, mida Milana oli perearsti soovitusel võtnud detsembri keskel 10 päeva, et bronhiidist jagu saada.

Ema otsib vastuseid

Tatjana Šembeli jaoks jäi mõistetamatuks, miks pandi allergiaga laps nakkusosakonda, kus tal kolme päeva pärast palavik tõusis. Koos palavikuga kaasnesid oksendus ja kõhulahtisus.

"Meil said enda pampersid otsa, haiglast aga anti meile paar lina ja öeldi, et me peame nendega kokkuhoidlikud olema. Ma pidin ühte lina kolm korda kokku keerama, et oleks lapsele midagi kuivemat alla panna. Kui ma palusin puhast mähet, toodi mulle vaid üks pampers," sõnas ema. Ta palus arste mitu korda, et laps Tartu haiglasse edasi saadetaks.

"Mulle öeldi, et midagi hullu ei ole ja arstid tulevad asjaga toime. Alles siis, kui lapsel oli juba väga halb ja vanaema nõudis kurjalt lapse edasisaatmist, võeti Tartuga ühendust," ütles ema. "Tagantjärele mõtlen, kas ma tõesti oleksin pidanud karjuma ja nõudma, et laps varem Tartusse oleks saadetud?"

Tatjana Šembeli sõnul olid meedikud omavahel arutanud, et kes see aastavahetusel ikka hakkab Jõhvi lapsele järele sõitma.

Tartu lastehaigla reanimatsioonibrigaad tuli Milanale järele ööl vastu 2. jaanuari. Ehkki ema jaoks oli see suur kergendus, võttis haiguse kulg ootamatu pöörde ning sama päeva öösel lakkas väikese Milana süda löömast.

"Miks? Kuidas on võimalik, et tänapäeval surevad lapsed peaaegu arstide käte vahel?" esitas Tatjana Šembel küsimusi, millele ta ise vastata ei oska.

Pidi vana-aastaõhtul koju saama

Jõhvi haigla peaarst Tiiu Sepp ütles, et lapsel olnud lööve ei olnud nakkuslik, kuid ema ja laps pandi nakkusosakonnas olevasse eraldi boksi just seepärast, et nad ei puutuks teiste haigetega kokku ega saaks endale veel mingit nakkust juurde.

"See, et haiglas tõusis palavik ja tekkis kõhulahtisus, võib olla lihtsalt kokkusattumus. Lapsel oli enteriit, mille peiteperiood on nädal aega, see võis lapsel olla juba enne haiglasse tulekut," ütles Sepp. Tema sõnul oleks sama haigus võinud last tabada ka kodus.

Haiglas sai Milana allergiavastast ravi. Tema raviarsti Natalia Nikitina sõnul läks lapse olukord paremaks ning ta plaaniti vana-aastaõhtul koju lasta. Siis aga haigus ägenes, tekkisid kõhulahtisus ja oksendamine ning koju saatmisest ei olnud enam juttugi.

Haigla arsti Sirje Tensingu sõnul oli lapse organism varem põetud bronhiidi ja allergia tõttu nõrk. "Allergia põhjustab teistmoodi reaktsiooni haigustele ning võib hävitada ka head bakterid. Kui tavaliselt hakkab organism ise haigusega võitlema, siis Milana puhul see nii ei olnud."

Tartuga hoiti sidet

Jõhvi haigla arstide kirjutatud haigusloos on kirjas, et arstid olid pidevalt ühenduses Tartu lastehaigla reanimatsiooniosakonnaga, kellega konsulteeriti Milana ravi üle.

"Selle, kas laps saadetakse kolmanda etapi raviasutusse, praegusel juhul siis Tartusse, otsustavad ikkagi arstid, mitte ema või vanaema. Kui lapsele Tartust järele tuldi, oli ta keskmiselt raskes seisundis, kuid täiesti kontaktne," ütles Sepp.

Sepp ei eitanud, et haiglas antakse lastele pampersite asemel riidemähkmeid.

"Ega me neid suurel hulgal välja anna, see on tõsi. Kuid neid antakse piisavalt ja alati on võimalik juurde küsida."

Sepa sõnul võeti Jõhvis kõik vajalikud analüüsid, kuid nende tulemused ei andnud märku sellest, et haigus võib võtta traagilise pöörde.

Ettenägematu lõpuga haigus

Tartu lastehaiglas pandi Milana nakkusosakonna intensiivravipalatisse. Tema raviarst Aime Pütsepp kinnitas, et Jõhvi arstid olid teinud kõik võimaliku ja vajaliku. "Jõhvi arstidele ei ole midagi ette heita, nad olid last õigesti ravinud ning varem Tartusse saatmine ei olnud põhjendatud."

Pärast 12 tundi intensiivravipalatis võttis Milana seisund ootamatu pöörde ning ta suunati reanimatsiooniosakonda, kus arstid võitlesid lapse elu eest 12 tundi. Milana surma põhjuseks oli septiline šokk ning kõik tema organid lakkasid töötamast.

Pütsepa sõnul oli see ühe raske haiguse ettearvamatu kulg, mida esineb väga harva.

"Üks selline juhtum oli meie haiglas seitse aastat tagasi. Need on niivõrd traagilised lood, et arstid mäletavad neid veel kümme aastat hiljemgi," ütles Pütsepp.

Milana haiguslugu on tohtril minuti pealt peas. Doktori sõnul elavad arstid seda väga raskelt üle, sest olgugi Eesti meditsiin suhteliselt hästi arenenud, ei ole kõiki haigusi võimalik ravida. "Ka arenenud maades ei suudeta septilisse šokki langenud inimesi alati päästa. Väga võimalik, et Milana puhul oli tegu ka immuunpuudulikkusega."

Pütsepa sõnul teevad arstid omalt poolt kõik, et Milana emale ära seletada, mis tema lapsega juhtus. Ehkki lapse ema sõnul ei rääkinud temaga sel teemal Tartus keegi, oletas arst, et seda siiski tehti. "Ema on leina tõttu šokis ega pruukinud kõigest aru saada."

"See, kui te sellest haigusest lehes kirjutate, ei anna midagi. Emaga tuleb rääkida ja talle asjad selgeks teha. Kui vaja, siis kas või sada korda talle seletada, miks haigus nii fataalse kulu võttis. Ilmselt on selle traagilise loo ajakirjandusse jõudmise taga ema infopuudus," ütles Pütsepp.

Tiiu Sepp ja Natalia Nikitina on Milana emaga juhtunust rääkinud ning ta psühholoogi juurde suunanud.

Peaarst võttis emaga ühendust pärast seda, kui oli ajakirjanikuga sellel teemal telefonitsi vestelnud.

ERIKA PRAVE
Reede, 14.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Tervishoid
· Eesti


Enim loetud teemast Tervishoid:
Pesemine sügelisi ei kohuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale