Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaþ


  
RK valimised 2003: Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?
Väitlus Valija, me vajame teineteist

Praegu kõlab üha sagedamini hääli, mis veenavad meid, et vene fraktsiooni ei ole riigikogu tulevases koosseisus vaja: etniliste erakondade aeg olevat möödas ja nüüd võib vene saadikuid parlamenti valida Eesti erakondade koosseisus (sellisel juhul ei häiri etniline "osis" kedagi). Eestis elavatel venelastel polevat enam spetsiifilisi huvisid, kõikidel meil on ühised huvid, mida tuleks koos lahendada.

Põhimõtteliselt on koos parem kui eraldi. See aga ei tähenda, et kõik mured, mis on iseloomulikud riigi muulastest elanikkonnale, on täielikult minevikku vajunud. Keele ja kodakondsuse küsimus on tänini meie ühiskonnas üks valusamaid. Kuid isegi sellised esmapilgul rahvusevälised probleemid nagu tööhõive, tervishoid, haridus ja maksud pole eesti ja muulaste kogukonnas ühevõrra teravad. Kirde-Eesti elanikke pole vaja selles veenda: nad tajuvad erinevust omal nahal.

Kinnitame teile: ükski erakond peale Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) ei lahenda neid probleeme nii nagu vaja. Praegu valitsev poliitiline eliit on seda tõestanud, tegelikult mattes maha muulastest riigikogu liikmete algatuse, kes kõigest palusid luba kasutada vene keelt Kirde-Eesti kohalike omavalitsuste töös. Isegi see vähene, mis õnnestus parlamendis viimastel aastatel ära teha, kaasa arvatud Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku registreerimine ja gümnaasiumihariduse eesti keelele ülemineku probleemide pehmendamine (kurikuulus 2007. aasta probleem), poleks surnud punktist edasi nihkunud, kui vene saadikuterühma liikmed poleks neid pidevalt tagant tõuganud. Nii et otsustage ise, kas riigikogu järgmises koosseisus on sellist fraktsiooni vaja.

Toome siinkohal ära meie arvates peamised, põhimõttelist, mitte aga kosmeetilist lahendamist vajavad ülesanded.

Kui lähitulevikus ei lõpetata Eesti tervishoiu mõtlematut reformimist, siis suureneb riigis järsult suremus. Meie ettepanekud:

* taastada tervishoiuministeerium, samal ajal likvideerida haigekassa, asendades see ministeeriumi ühe osakonnaga;

* ravikindlustusmaksu (13%) kasutada ainult tervishoiu tarbeks, ravimite hinna ja töövõimetuslehtede hüvitamise peaks tasuma eelarve sotsiaalprogrammidest;

* taastada jaoskondade pediaatriatalitus, luues koos perearstidega minipolikliinikud,

* võtta riigi kontrolli alla narkomaania ja aidsi ennetamise, avastamise ja ravi küsimused.

Mis puutub Eestis läbiviidavasse keelepoliitikasse, siis praegu pole see suunatud mitte niivõrd mittepõliselanikkonnale riigikeele õpetamisele, kuivõrd ühiskonna jagamisele keelelise tunnuse alusel.

Välismaa fondide ja organisatsioonide eraldatavaid miljoneid ei kasutata mitte sihtotstarbeliselt, vaid kõrvalprojektideks. Tavalisele tööinimesele pole need taskukohased. Riigiametnikud aga ainult muudavad selle süsteemi keerulisemaks. Üks on arusaadav: sellise lähenemise korral toidab see neid veel kaua. Riik on juba probleemide lahendamisest eemaldunud ning teeb ainult järelevalvet keeleinspektsiooni kaudu, kelle peamiseks stiiliks on trahvid ja keelud.

Meie arvates tuleks keeleinspektsioon likvideerida. See meenutab juba liiga palju keskaegset inkvisitsiooni. Keel peab muutuma ameti- ja karjääritõusu vabatahtlikuks võtmeks, präänikuks, mitte aga piitsaks.

Kuidas lahendada kodakondsuseta isikute probleem?

Eelkõige peab Eesti ühiskond kodakondsuseta isikute massilise hulga olemasolu Eesti territooriumil ametlikul tasandil probleemiks tunnistama. Esialgu sellist ametlikku tunnustust pole. Ainult Eesti vene erakonnad tõstatavad valitsuse ees küsimuse vajadusest võtta tarvitusele seadusandlikud meetmed, et see probleem üheselt lahendada.

Selleks on vaja täiskasvanute spetsiaalset riiklikku eesti keele õppe programmi, pensionieas isikutele kodakondsuse andmist registreerimiskorras, kodakondsust saada soovijatele eksami- ja bürokraatianõuete lihtsustamist.

Venekeelse üldhariduse ja kõikide tasemete hariduse, kaasa arvatud kõrghariduse, ametihariduse säilitamine on ühe kolmandiku Eesti elanikkonna etnokultuurilise säilitamise võtmeprobleem.

Selleks on vaja:

* säilitada vene keeles töötavate õppeasutuste süsteem,

* tagada vene keeles õppetööd läbi viia suutvate professorite ja õppejõudude taastootmine,

* anda vene keelele ametlik staatus.

Kahjuks näeb praegu seda probleemi sellisel tasandil ainult EÜRP. Ülejäänud Eesti erakonnad ei soovi neid probleeme isegi arutada.

Koos sellega on viimase kümne aasta jooksul vene kogukonnas oluliselt - peaaegu kaks korda - vähenenud kõrgharidusega inimeste osakaal. Seetõttu toimub entilisel alusel aktiivne professionaalse segregatsiooni protsess: venekeelse elanikkonna väljasurumine kõrgematest "professionaalsetest kihtidest".

Loetletud probleemide lahendamata jätmine võib tulevikus viia küllaltki tõsiste sotsiaalsete kataklüsmideni.

Riigikogu kandidaat
VIKTOR ANDREJEV,
riigikogu liige
Riigikogu kandidaat
NIKOLAI KUTAÐOV,
Kohtla-Järve linnavolikogu liige
Teisipäev, 18.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Väitlus
· Eesti


Enim loetud teemast Väitlus:
Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale