Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
RK valimised 2003: Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?
Väitlus Riik peab Ida-Virumaa peale rohkem raha kulutama

Ida-Virumaa areng on aastakümneid olnud seotud ainult suurtööstusega. See on ka olnud põhjuseks, miks ei taheta ega suudeta mujal Eestis mõista selle suurepärase maakonna tohutut arengupotentsiaali. Ikka ja jälle on sellele maakonnale vajutatud teenimatult must pitser. Tegelikkuses aga ei ole terves Eestis teist maavarade, looduskaunite kohtade ja suurepäraste, tegusate inimeste poolest nii rikast piirkonda kui Ida-Virumaa.

Millised on tegevusvaldkonnad, millele Ida-Virumaal Rahvaliidu nimekirjas riigikokku kandideerijate tegevus keskendub?

* Maakonna ettevõtlikele inimestele arenguvõimaluste loomine ja nende toetamine. Ida-Virumaa vajab riigieelarvega seotud riikliku finantseerimisega arengukava. Miks? Tegelikult on viimastel aastatel palju räägitud tööhõive olukorra parandamisest, uute töökohtade loomisest. On loodud ja luuakse kõikvõimalikke agentuure, büroosid, keskusi jne. Kas see on olukorda parandanud? Kriitiliselt öeldes ei ole.

Põhjuseks on toodud peamiselt see, et maakonnas on vähe ettevõtlikke inimesi ja et ei osata teha häid projekte. Samas on kõik poliitilised jõud tunnistanud, et Ida-Virumaa probleemi lahendus peitub tööhõiveküsimuse lahendamises. Ei saa jääda lootma ainult kõlavatele lubadustele suurte rahavoogude saabumisest Euroopa Liidust, kui omalt poolt 20-25% lisada ei ole. Seega on hädavajalik leida riigieelarvelised vahendid, et saavutada ELi vahendite suunamine ja investeeringute tegemine Ida-Virumaale.

* Ida-Virumaa jaoks on oluline ka investeeringute suunamine maa- ja põllumajandusse, kuna 95% maakonna territooriumist moodustab maapiirkond. Väikeettevõtlus, põllumajandus ja turism on enamiku Ida-Viru valdade arengu aluseks. Rahvaliit suunab maamajanduse, sealhulgas põllumajanduse arenguks raha otse- ja investeeringutoetustena ning pikaajaliste hüpoteeklaenudena. Talud ja ettevõtted peavad suutma täita tingimusi ja standardeid, mida EL tootmisele esitab.

* Linnadele ja valdadele lisaraha leidmine ELi fondide kasutamise kaasfinantseerimiseks. Aga mitte ainult. Suurem osa omavalitsustest elab praegu kroonilise alafinantseerimise olukorras hariduse, koolimajade remondi, arstiabi, sotsiaalobjektide jm osas. Riigi eraldatavad dotatsioonid katavad hädavaevu kulusid riigi seatud ülesannete täitmiseks - arenguks ja investeeringuteks raha puudub. Rahvaliit planeerib jaotada füüsilise isiku tulumaksu omavalitsuste kasuks 15% ja riigieelarvesse 11%. Vallateede ja linnatänavate remondiks kavatseme suunata 30% kütuseaktsiisist. Riigi omanduses olevad kruusateed peavad saama mustkatte.

* Majandust arendada ilma haritud ja suurepäraste kutseoskusteta inimesteta on võimatu. Seisame selle eest, et Ida-Virumaa kutseõppeasutustel tekiks tänapäevane õppe- ja praktikabaas ning kõrgelt kvalifitseeritud õppejõud. On vaja laiendada võimalusi ka kõrghariduse omandamiseks ja teaduse arendamiseks Narvas ja Kohtla-Järvel asuvates ülikoolide kolledžites. Rahvaliit on kõrghariduse tasuliseks muutmise vastu. Kõrge kvalifikatsiooniga õpetajate ja õppejõudude palkasid Ida-Viru koolides, kutseõppeasutustes ja ülikoolide kolledžites on võimalik suurendada vähemalt 25% võrra.

* Majanduse arengut kiirendada, kaasamata sellesse protsessi noori, haritud ja ettevõtlikke inimesi, on lootusetu. Tuleks luua regionaalne, Ida-Virumaa arengule suunatud sihtprogramm, mis annaks noortele võimaluse edukaks karjääriks, spordiga tegelemiseks, kultuuriliseks meelelahutuseks ja hobide harrastamiseks.

* Ida-Virumaa majandusliku arenguga peab kaasnema ka elanikkonna heaolu kasv. Rahvaliit rakendab tulumaksuvaba poliitika laste teenistusse. Tõstame tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 kroonini kuus, see annab palgalisa 260 krooni kuus. Perel tõstame tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi iga lapse kohta 2000 kroonini kuus. See annab lisasissetulekut 520 krooni kuus iga lapse kohta.

* Suurendada on võimalik investeeringuid keskkonnakaitse objektide väljaehitamiseks. Ida-Virumaa peab tagasi saama senisest rohkem, vähemalt 75% kohalike ettevõtete makstavatest saastetasudest, lisaks raha Euroopa Liidu vastavatest abiprogrammidest. Keskkonna seisund peab jõudma samale tasemele ülejäänud Eestiga.

* Ida-Viru arengu kiirendamiseks tuleb luua turvaline elukeskkond. Selle tagamiseks tuleb suurendada korrakaitsjate arvu ning parandada nende tehnilist varustust. Samuti peab looma efektiivselt toimiva kontrolli narkootiliste ainete leviku üle.

Ida-Virumaa elu kiirendamise aluseks on majanduse areng ning kõikidele inimestele töö ja tegevuse kindlustamine. Kõik eeldused selleks on inimeste ja ressursside näol tegelikult olemas. Valitsusel ja riigikogul peab olema ainult tahtmist ja järjekindlust lõpetada regionaalne ebavõrdsus, ääremaastamine ning jaanalinnu kombel probleemide eest pea liiva alla peitmine. Ida-Virumaa inimesed peavad tagasi saama austuse enda ja oma maakonna vastu.

ARNO ROSSMAN,
AGU VÄRIMÄE,
Eestimaa Rahvaliit
Kolmapäev, 19.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Väitlus
· Narva
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Väitlus:
Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale