Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
RK valimised 2003: Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?
Väitlus "Töötav Eesti" ja Ida-Virumaa

Paar erakonda soovisid nimetada lähenevad valimised maksureferendumiks, mis Ida-Virumaal tundub solvamisena. Oleks vaid, millest maksu maksta.

Ida-Virumaa suureks probleemiks on tööpuudus, sellest tulenevalt ka perede ja omavalitsuste madalad sissetulekud. Üldise maksukoormuse vähenemisega halveneks olukord eelkõige just Ida-Virumaal.

Kui Eestis just naftat või kulda ei avastata, paraneb meie elu üksnes välismaiste investeeringute ja tubli töö abil. Kuna võõrad investeeringud viivad suurema tulu võõra peremehe tasku, on mõõdukad keskendunud töö ja töötegija väärtustamisele.

Töötuse vähendamine Ida-Virumaal on lahenduse võtmeks ka mitmete teiste probleemide puhul (narkomaania, aids, kuritegevus).

Uuesti tööstuspiirkonnaks

Varem nimetati Ida-Virumaad auga Eesti tööstuspiirkonnaks, praegu aga häbiga töötuse piirkonnaks. Niisugune allakäik on riiklik häbiplekk, millest ülesaamine on riigi aukohus. Sellest lähtuvad ka riigikogu mõõdukatest kandidaatide püüdlused ja lubadused.

Mõõdukate "Töötav Eesti" on seaduseelnõude pakett. Meie eesmärgiks on luua aktiivse tööhõivepoliitikaga 2006. aastaks 20 000 uut töökohta ning vähendada tööpuudust 6 protsendini.

Ida-Virumaal aitaks tööpuudust leevendada vähemalt kahe tuhande töötajaga rajatav tööstusettevõte, mis annaks tõuke väike- ja keskmise ettevõtluse kiirele arengule regioonis. Selleks on vaja valitsuse kaasaaitamisel ja riigi toetamisel leida välisinvesteeringute agentuuri kaudu suurinvestor. Kogu regioonile lisaks atraktiivsust ja töökohti Sillamäe sadama kiire väljaehitamine riigi osalusel (Tallinna sadama kaudu).

Ida-Virumaal tuleb peatada töökohtade jätkuv kadumine ning lõpetada riigiasutuste Ida-Virumaal paiknevate allüksuste viimine naaberregioonidesse (Ida-Virumaa arhiiv, Ida-Viru riigikaitseosakond jne). Samuti tuleb riigi tasandil toetus Nitroferdi püüdlustele toodangut anda odavam kui nendegi töökohtade lõplik kadumine. Toetame teadusuuringute riiklikku rahastamist, mis tagaks kapitalimahuka põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse.

Tallinna-Narva maantee väljaehitamine ei ole regionaalprobleem. Mõõdukad toetavad selle kiiret lahendust riiklike vahenditega. Samas lihtsustaks see oluliselt tööjõu liikumist sinna, kus tööd jagub, rääkimata Eesti liiklusohvrirohkete teelõikude likvideerimisest.

Mõõdukad on esitanud riigikogule omavalitsuste rahastamise muutmise eelnõu, mis muudaks linnad ja vallad iseseisvalt investeerimisvõimeliseks. Kuni see nii ei ole, tuleb riigi vahenditega rekonstrueerida Jõhvi avariiohtlik viadukt, milline alternatiiv sellele ka poleks - kas raudteesillaga kanal, uus viadukt vmt. Ka Narva kui piirilinna uue silla ja liiklusskeemi rajamine on riigi kohus.

Elu elamisväärseks

Ida-Virumaa probleemide lahendamiseks on kirjutatud mitmeid arengukavasid, mis on jäänud rahalise katteta. Paberil aga pole neist vähimatki kasu. Mõõdukad seisavad selle eest, et Ida-Virumaa "2004+" arengukava koostamisel kirjutataks sisse ka rahalised allikad ja tagataks riiklik finantseerimine. Toetame ettevõtluse arendamise sihtasutuse Ida-Virumaa osakonna suuremat iseseisvust ja tegutsemist Euroopa Liidust saadavate rahaliste vahendite koordinaatorina regioonis.

Omavalitsuste sõltumatus ei tähenda üksnes rahastamist - kõiki küsimusi ei saa lahendada tsentraalselt. Näiteks ministeeriumist juhitud kutsehariduse reform on Ida-Virumaal kujunenud seni üksnes inim- ja materiaalsete ressursside raiskamiseks, mis tuleb lõpetada nii sisuliselt kui vormiliselt.

Üleriigiline töö- ja elamupoliitika (selle puudumine) on Ida-Virumaal jätnud endast hulgaliselt monumente kasutamiskõlbmatu ja mittetaastatava elamufondi näol. Nendegi häbimärkide kaotamine peaks kuuluma riigi auasjade nimistusse. Korterituru reguleerimine aitab kaasa kinnisvara hindade tõusule, parandades seega siinset elukeskkonda.

Mõõdukate "Töötav Eesti" sisaldab kahte põhiosa. Seaduspaketti, mis aktiivse tööhõivepoliitika abil aitab luua uusi töökohti, ning valitsuse, tööandjate ja ametiühingute vahel palgapoliitilise kokkuleppe sõlmimist, millega tõusevad kõigi töötajate palgad.

Toetame üleriigilist palgapoliitilist kokkulepet ametiühingute ja tööandjate vahel, mille alusel tõuseb kõigi töötajate palk juba 2004. aastal vähemalt 6%. Alampalk peab hiljemalt 2008. aastaks suurenema 41 protsendini keskmisest palgast.

Mõõdukad on ainsa erakonnana aastate jooksul sihikindlalt tegelnud palgasaajate huvide kaitse ja turvatunde suurendamisega. Julgeme väita, et just Mõõdukate tegevus kolmikliidu valitsuses, nii pensionireformi läbiviimine (eriti 2. sammas) kui töötuskindlustuse kehtestamine, osutus võluvõtmeks palga ümbrikust väljatoomisel. Oleme kindlad, et meie aktiivne tööhõivepoliitika muudab praegused abirahasaajad maksumaksjateks ja täidab niimoodi jätkuvalt riigikassat. Töötute ja töövõtjate kõrval pakub "Töötav Eesti" toetust ka tööandajale oma töötajate koolitamiseks ning nende mobiilsuse suurendamiseks.

"Töötava Eesti" kõrval on Mõõdukate prioriteediks iibeprobleemi lahendamine ja vastukaaluks Tallinna eelisarengule terve Eesti tasakaalustatud areng.

Töö ja lapsed viivad elu edasi. Elu peab olema elamisväärne ka Ida-Virumaal! Selleks vajame 2. märtsil valijate toetust. Valik on rahva teha.

AAVO KEERME, Jõhvi linnapea (Mõõdukad)
RAIVO PAAVO, riigikogu liige (Mõõdukad)
Reede, 21.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Väitlus
· Jõhvi linn
· Narva
· Sillamäe
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Väitlus:
Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale