Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
RK valimised 2003: Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?
Väitlus Ida-Virumaa: inimlikud valikud

Ida-Virumaa minevikus on olnud küll häid, küll halvemaid aegu, kuid tänane päev - mõneti troostitu - sunnib virulasi küsima, milline tulevik ootab seda ilu- ja valurohket maakonda, nende ühist kodu.

Kas on loota ilusat homset? Selle küsimuse võib iga Ida-Viru elanik õigustatult esitada valitud rahvaesindajatele, omavalitsuste juhtidele ja teistele ametiisikutele, kelle otsustest sõltub maakonna rahva heaolu praegu ja edaspidi.

Ilusa homse all mõtleme seda aega, kus tööd jätkub kõigile, kes seda teha suudavad ja tahavad; kus on välja arenenud haridussüsteem ja koolitusvõrk; kus soodsate laenudega avanevad võimalused ehitada noortele uusi elamurajoone ning kus toimib tõhus sotsiaalabisüsteem vanuritele ja haigetele.

Me ju tahame, et haritud noored tuleksid maakonda tagasi, keskealiste seas valitseks kindlus- ja heaolutunne ning eakatel oleks rahulik pensionipõlv. Kuidas seda saavutada, kui isegi Eesti kõige arenenumas piirkonnas - Tallinnas - ja selle lähiümbruses on probleeme küllaga?

Noorte puudust seal muidugi pole, aga võõraste sulgede ilu on kerge tuhmuma - kui hääbub ääremaa, võib sama saatus kord ka pealinna tabada.

Ida-Virumaa vajab kindlasti suuremat keskvalitsuse tähelepanu kui teised riigi piirkonnad, sest: siin on lisaks tavalisele Eesti põllumajanduslikule maakonnale omase ja enamasti eestlastega asustatud valdade kõrval mitu suurt linna, kus elavad suures osas mittepõlised ja riigikeelt halvasti valdavad inimesed; maavarade hoolimatu kasutamine on liigselt saastanud loodust - seega on suur vajadus investeeringute järele elukeskkonna parandamiseks; maakonna ülimalt rikkalik kultuuriline ja ajalooline pärand on seni maailma ja isegi Eesti jaoks veel teadvustamata; siinne erakordne asukoht - Eesti kirdepoolseim maakond on muutumas Euroopa kirdenurgaks vastu Venemaad, mis lisaks raud- ja maanteedele vajab ka sadamaid ja lennuvälja, et saada rahvusvaheliselt oluliseks logistikakeskuseks.

Ida-Virus on potentsiaali nüüdisaegse energia- ja tööjõumahuka tööstuse rajamiseks - need võivad realiseeruda eelkõige rahvusvaheliste suurettevõtete huvi korral. Keskvalitsuse erihuvi pole piisav, kui kohapeal ei moodustu majandusjuhtidest, administratsioonist ja poliitikutest ühist tugevat meeskonda.

Aktiivne tegevus, mis otseselt lähtub Ida-Virumaalt, suudab kindlasti kaasata Eesti valitsus- ja valitsusväliste fondide ning euroliidu tõuke- ja tugifondide raha. Esmalt aga peab lõpetama aastakümneid kestnud ažiotaaži Ida-Virust kui kriisipiirkonnast, kust ainult lahkutakse, kuna keskkond ei võimalda normaalset elutegevust.

Suhteliselt edutult on seni maailmale näidatud vaid Ida-Viru geograafilist asendit ning räägitud põlevkivivarudest ja energeetikast. Viimane aeg on esitleda ja kasutusele võtta kõik maakonna kultuuri-, ajaloo- ja loodusressursid. Lahingud Narva pärast Põhjasõjas ja Sinimägede lahing Teises maailmasõjas kuuluvad sama kindlalt kogu maailma ajalukku nagu lahingud Poltaava all või Ardennides. Maakonna panus maailmakultuuri, erakordne ja mitmekesine loodus, puhkerannad mere ja järvede ääres - need võivad kujuneda turistide ja puhkajate Mekaks.

Elu ja võimalusi tuleb tänapäeval vaadata n-ö globaalselt - ainult tööstuse esiplaanile seadmine ei too juurde huvilisi ega investoreid. Ühtne Ida-Viru meeskond peab läbi kaaluma kõik võimalused ja eelistused maakonna uue arengukava koostamisel aastaks 2004+... Tuleb lähtuda reaalsusest, mis tekib Eesti ühinemisel NATO ja euroliiduga. Arengukava koostamisse peab kaasama elanikkonna, et arvestatud saaksid kõigi valdade ja linnade elanike huvid.

Seades põhieesmärgiks noorte naasmise maakonda, saavad ettenägelike ja tõsiste tulevikuplaanide tegemine ning nende koostamises osalemine positiivseks pöördeks senistes hoiakutes. Eelkõige vajab noori maapiirkond, sest põllumajandus saab areneda talude ja ühistute keskselt. Maakonnas tuleb välja töötada toetusprogramm noortele talunikele.

Arenenud maaelu tähendab peale maaviljeluse ja loomakasvatuse ka mitmesugust muud majandustegevust - sealhulgas turismi- ja puhketalusid. Valdade taasasustamine noorte eesti peredega on meie, rahvuslike huvide eest seisjate esmane ülesanne Ida-Virumaal. Samas tuleb tegeleda ka linnanoortega, et nad jääksid kodukanti ja aitaksid elu edasi viia - vaid normaalse elu areng loob tõkke narkomaania vohamisele.

Tugevdama peab olemasolevaid kutsekoole ja seaduslikult tegutsevate kõrgkoolide filiaale; üldse peaks kutseharidussüsteem maakonnas ulatuma kutsekõrghariduse tasemele. Haridusse investeerimine loob eelduse tulevaste investeeringute ning töökohtade tekkeks.

Isamaaliit on veendunud, et Ida-Viru maakonna kogu arengupotentsiaali avamine, tõstmaks siinset elujärge euroliidu keskmisele tasemele, on kogu Eesti arenguedu võtmeks. Selleks, et muuta Eesti hoiakut Ida-Virumaa suhtes, peavad idavirulased ise oma kodumaakonda hoidvalt suhtuma. Sotsiaalne ja majanduslik elu paranevad alles siis, kui me iseendale teadvustame, mida tahame, ja selle nimel ka kõvasti pingutame. Ida-Virumaa on suurte võimaluste maa ja praegustest tegudest sõltub see, kas ja kui ilus meie homne päev on.

AIMAR ALTOSAAR,
Isamaaliit
Laupäev, 22.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Väitlus
· Narva
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Väitlus:
Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale