Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
RK valimised 2003: Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?
Väitlus Millisel moel kiirendaks meie erakond elu arengut Ida-Virumaal

Eesti areng liigub teise etappi ja teisel etapil on uued märksõnad. Uue poliitika võtmeks on inimene. Panustame tugevasse kutseõppesse, tootes seda sihipäraselt ja luues tugevad praktikabaasid. Res Publica poliitika hakkab investeerima inimesse: haiguste ennetamine on oluline ja odavam kui ravi. Raviteenuse ja ravimid muudame kättesaadavaks ja vastavaks inimese rahakotile. Vähendame noore ema maksukoormust: kustutame alla 24aastase ema õppelaenu vastavalt laste arvule, väikese lapsega kodus olevale lapsevanemale normaalne sissetulek. Suurendades maksuvaba miinimumi 2000 kroonini ja tagades stabiilse maksukeskkonna, parandame tunduvalt madalama sissetulekuga idavirulaste elutingimusi.

Res Publica prioriteediks on investeerimine haritud rahvasse ehk meie kõigi oskuste ja teadmiste suurendamisse. Kuhu on Eesti praeguseks jõudnud? Sellele küsimusele on valus vastata, kuna domineerivateks märksõnadeks on vaesus, korruptsioon, narkootikumid ja kuritegevus.

Olulisemateks sammudeks saavad olema õpetajate elukutse väärtustamine ja senisest karmim vastutegevus siin lokkavale kuritegevusele ja narkomaaniale.

Õpetaja elukutse väärtustamiseks tuleb olulisel määral muuta ja täiustada õpetajate ettevalmistamise süsteemi, sidudes selle paindlikumalt palgakorraldusega - anname koolijuhtidele õiguse palga üle otsustada. Samuti viime sisse õpetajate valimise konkursi ja tähtajalised töölepingud, mis tagavad tänapäeva õpetajate omavahelise konkurentsi ja kvaliteetsema hariduse meie lastele. Res Publica ei ole suuteline muutma kogu süsteemi kohe pärast valimisi, kuid me loome selleks eeldused ja oleme veendunud, et lähema 5 aasta jooksul on märgata olulist haridustaseme tõusu - seda eriti meie maakonnas, kus praegu eelistavad paljud noored narkootikume haridusele.

Narkomaania, HI-viiruse ja aidsi levik on katastroofiliselt kasvanud: 2600 HIV-positiivset, suurem osa neist vanuses 14-25 aastat, on probleem, mida ei saa lahendada kolmanda sektori tasemel. Ühiskond peab pöörama tähelepanu inimestele, kes iseendaga hakkama ei saa. Seda mitte ainult toetusi jagades, vaid andes neile võimaluse olla ka ise aktiivsed ja vastutavad. See motiveerib inimest iseendaga paremini toime tulema.

See, et me praegu jagame narkomaanidele tasuta süstlaid ja preservatiive, ei ole lahendus lokkavale narkomaaniale, vaid vahend aidsi leviku pidurdamiseks. Narkomaania saab alguse kodust ja koolist. Selleks kavatseb Res Publica pöörata senisest rohkem tähelepanu ennetustööle: aidata tõsta lapse enesehinnangut, näha lapses isiksust, muutes nii valutumaks identiteedi väljakujunemise perioodi.

Oskus olla enesekindlam oma otsuste tegemisel vähendab lapse riskikäitumist ning kujundab õigeid hoiakuid. Vähemoluline pole ka laste, vanemate ja õpetajate vaheline koostöö. Armastav kodu, lapsesõbralik kool ja turvaline ühiskond on õige samm uimastivaba Ida-Virumaa poole. Lapseea füsioloogia soodustab sõltuvuse teket tunduvalt kiiremini kui täiskasvanul. Mis saab nendest noortest inimestest homme? Res Publica alustab sellest, et piirab alkoholi kättesaamise võimalusi lastel. Suure hulga narkootikumide müümisega vahele jäänud narkokaubitsejatele anname eluaegse vanglakaristuse. Rakendame nulltolerantsi, see tähendab asjatundlikku ja aktiivset korrakaitsesüsteemi, mis reageerib adekvaatselt igale õigusrikkumisele. Politseitöö hindamise skaalaks on kuriteopaigale jõudmise kiirus. Konstaablile suurem palk ülemuste arvu piiramise, luksusautode ja ametikorterite arvelt, info liikumise kiirus arvuti abil igale politseinikule, mis võimaldab kiiremini avastada kuritegusid. Oluline on ka kiirendada kriminaalkuritegude menetlemist, mis on paraku lubamatult pikaldane protsess. Abipolitseinikud, naabrivalve ning ühiskonna kaasamine toimuvasse tõstavad iga idavirulase turvatunnet.

Eesti on edukalt lähenenud välisjulgeoleku põhiliste eesmärkide poole, kuid riigi sisejulgeolek pole saanud küllaldast tähelepanu ja ressursse. Peame iseäranis tähtsaks turvalisust kodus ja tänaval, leppimatut võitlust organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu. Samas omandab sisejulgeoleku tagamine üha rohkem rahvusvahelisi mõõtmeid: tsiviliseeritud riikidel on vastastikune huvi võidelda ebaseadusliku relvatransiidi, massihävitusrelvade leviku, terrorismi, rahapesu, inimkaubanduse jm organiseeritud kuritegevuse vastu. Karistuspoliitika karmistamiseks ja kriminaalmenetluse kulude kokkuhoiuks näeme vajadust ehitada Eestisse juurde vanglakohti. Esitame 2003. aasta sügiseks lahenduskava 3000 vanglakoha juurdeehitamiseks nelja aasta jooksul. See on kallis, kuid kümneid kordi odavam kui kurjategijate vabaduses viibimine.

Res Publica ei lähe Toompeale toole soojendama, vaid tööd tegema ja oma maakonna eest seisma. Siin me elame, siin on meie kodu. Me kanname vastutust oma valijate ees, nagu valijad kannavad vastutust ühiskonna ees.

ERIKA KRUUP,
KRISTI KLAAMANN,
TIIT SALVAN
(Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica)
Kolmapäev, 26.02.2003

 
Seotud viited
· Veel Väitlus
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Väitlus:
Kuidas kiirendada Ida-Virumaa arengut?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale