Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Mõisakoolid koonduvad ühe mütsi alla
Haridus Lääne-Virumaal Kiltsi mõisas koos olnud mõisakoolide esindajad otsustasid luua mittetulundusühingu Eesti riiklik mõisakoolide ühendus.

Kui Eesti riik möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel mõisaid riigistas ja neile otstarvet otsis, paigutati kolmesajasse mõisasse üldhariduskool, mõnesse lisaks ka lastekodu.

Aeg on näidanud, et see otsus oli õigustatud: mõisad, kus koolid sees, on tänaseni säilinud.

Ehkki mõisakoolide arv on nüüd kahanenud 65ni.

"Veel kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel tegutsesid mõisakoolide juures aktiivselt kooliaiad," meenutas Kiltsi kooli direktor Lembit Keerus. "Nende ja mõisaparkide abil arenes õpilaste ilumeel, oma osa oli töökasvatusel. Mõisatega on ikka seotud legende; need äratasid õpilastes huvi ajaloo vastu."

Mõisakool - ühtaegu õnn ja õnnetus

Omavalitsuse jaoks on mõisakool ühtaegu õnn ja õnnetus.

Õnn selles mõttes, et ta olemas on - kui kultuurielu kandja, kohaliku elu alleshoidja, info- ja tõmbekeskus.

Õnnetus selles mõttes, et mõisakooli haldamine on vähemalt kaks korda kallim kui tavakooli puhul. Ja et riik seda vahet mõista ei taha.

Ennekõike see õnnetum pool ajendas mõisakoolidest rikkamaid maakondi mõni aasta tagasi oma mõisakoolide ühendusi looma: 1998 sündis Järvamaa mõisakoolide ühing, aastapäevad hiljem Lääne-Virumaa mõisakoolide ühendus, millega mõne aja möödudes liitusid Ida-Viru kaks mõisakooli.

Isegi ühendustena jäi mõisakoolide hääl nõrgaks, et end kuuldavaks teha. Sestap võttiski Virumaa mõisakoolide ühendus ette kutsuda kokku mõisakoolide (ja nende omavalitsuste) esindajad kogu Eestist, et luua neid kõiki hõlmav liit.

Kaugeltki mitte ainult ühiste projektide kirjutamiseks ja suurema rahasumma saamiseks.

Üheskoos tahetakse väärtustada mõisakoolide õpikeskkonda ja mõisakoole kui kohaliku kultuurielu kandjaid, luua ühiselt uusi sidemeid, millest kõigile tulu võiks tõusta.

Haridus - luksus või esmavajadus?

"Eesti riik ei ole ehitanud ühtegi uut koolimaja," ärgitas Lembit Keerus osalejaid kaasa mõtlema. "Kahel eelmisel aastal kulutas riik üle neljasaja miljoni krooni Tartu vanglale. Kahel järgmisel aastal kulub teist nelisada miljonit Ida-Virumaa vanglale. Kui palju on riik neil aastatel kulutanud raha mõisakoolidele? Eesti vanglates on umbes viis tuhat inimest. Eesti mõisakoolides õpib umbes kümme tuhat last..."

Vastne riigikogulane Rein Aidma polnud nõnda mustvalgeks jaotamisega päri: "Ei saa lähtuda ainult sellest, kas ajud või asfalt, kas mõisakoolid või vanglad. Puhtmajanduslikult oleks kõige kasulikum kõik Eesti koolid Mäo kolmnurka kokku asustada. Aga ainult niimoodi ju mõelda ei saa. Küll aga tasub arutleda selle üle, kui kallis võib haridus olla; kas haridus on luksus või esmavajadus."

Üle-eestiline ühendus tulekul

Koosolekul osalenud mõisakoolide esindajad otsustasid luua mittetulundusühingu Eesti riiklik mõisakoolide ühendus. Selle loomiseks moodustatud töögrupp tuleb Maidlas kokku juba eeloleval neljapäeval.

Koosolekul osalenud esitasid riigikogu fraktsioonidele mitu ettepanekut. Muu hulgas paluti suurendada järgmise aasta riigieelarves mõisakoolide programmile eraldatud summat vähemalt kahekordseks (tänavu seitse miljonit krooni) ning arvestada mõisakoolidele investeeringuid eraldades spetsialistide arvamusi, mitte poliitilisi eelistusi.

KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 3.04.2003

 
Seotud viited
· Veel Haridus
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Haridus:
Koolivormi poolt ja vastu



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale