Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Erakonna Erakkond dessant Jõhvi
Kultuur Eelmisel esmaspäeval maabus Tartust Jõhvi noorkirjanike rühmituse Erakkond luuledessant, esitamaks setokeste laule, enda loodut ja avamaks fotonäitust, millega saab mai lõpuni Jõhvi gümnaasiumi raamatukogus tutvuda.

Erakkond on 8aastane noorte autorite rühmitus, kus ühisnimetajat on raske leida, kui selleks pole haritus (eriti filoloogia alal - enamik erakkondlasi on filoloogiharidusega või on filoloogias bakalaureusekraadi omandamas), loomingulisus ja sõprus, samuti, geograafilises mõttes, Tartu linn, kus enamik erakkondlasi pole küll sündinud, aga kus nad on (üli)koolis käinud, kus nad elavad ja armastavad.

Eriliste manifestidega pole Erakkond (seni) maha saanud, kui selleks mitte lugeda kahte seni ilmunud ühiskogu "Üheksavägine" (1997) ja "Harakiri" (1999).

Võib ka öelda, et Erakkond koosneb erakutest, kes siiski ei ole nii väga erakud, sest nad on moodustanud oma erakonna. Erakkonna "erakud" on ka eraldiseisvatena isiksused, kel on palju öelda ühiskonnaasjades. Näiteks ei välista Erakkonda kuulumine kuulumist ka mõnda teise erakonda - nii on Berk Vaher Res Publica sõnakas liige.

Nagu on Erakkonna esimese ühisüllitise pealkiri "Üheksavägine", tuldi ka Jõhvi üheksaliikmelise dessandina. Tegelikult on tänase päeva seisuga Erakkonnas üksteist liiget - Jõhvis ei esinenud Anu Kreed ja Marko Kompust. Kahte Erakkonna kunagist liiget ei ole enam nende seas - nad pole küll läinud parematele jahimaadele, aga kuhugi on nad läinud... Ja nende asemele on tulnud uusi: Timo Maran ja Anu Kree.

Kalju Kruusa, kes on enesest "Üheksavägisesse" joonistanud pildi, millel ta sarnaneb Gérard Depardieu'ga ja kes kirjutab enese kohta "Üheksavägises", et ta on "luuletaja" (K.K. enda asetatud jutumärgid), kes ei käi erariietes, oli ka Jõhvis frentšis ja luges luuletusi kogust "Õigem valem" (Tallinn 2000).

Aare Pilv, kes on Erakkonna üks produktiivsemaid kirjanikke, aga kes siiski väidab kirjanike liidu Tartu osakonna esimehe Janika Kronbergi sõnul, et kirjutab vaid paarile lähemale tuttavale, kandis ette loo "Rahvuslik maateadus".

Mehis Heinsaar (M.H. enese kirjapildis), kes ütleb enese salahobiks mittemidagitegemise ja kes "Üheksavägises" poseerib fotol koos oma laheda vanaemaga, luges katkendeid oma geniaalsest raamatust "Härra Pauli kroonikad" (LR 2001), kus peategelaseks ei ole Tallinna armastatud kirikuõpetaja Toomas Paul, ja raamatust "Vanameeste näppaja" (Tuum 2001).

Lauri Sommer, kes ütles, et ta on tegelikult Sõmer, ja joonistas oma autogrammi kõrvale ägeda päkapiku, laulis koos Andreas Kalkuniga, kes võib iga kell hakata fotomodelliks, setokeelseid laule ja Jõhvi raamatukogus kõlas see nagu ansambel Deep Forest. Lisaks luges isand Kalkun seto keeles luuletusi.

Berk Vaher, ainumas Jõhvis sündinud erakkondlane, õpetab praegu ülikoolis tulevasi inglise filolooge ja loeb neile aeg-ajalt ette kaasaegse satanismi rajaja Anton Szandor Lavey (1930-1997) esseed heade poiste vastu, luges jõhvikatele ette lugusid oma kogudest "Kaval kuuldavus" (Erakkond 2001) ja "Lugulaul" (Erakkond 2002).

Timo Maran luges ka oma luulet ja temal on ilmunud kogu "Põhjavesi" (Erakkond 2001).

Margus Lattik alias Mathura, kes tutvustab end "Üheksavägises" kui inimest, kes usub, et loobumises on suurem nauding kui omamises, esitas ühte ja sedasama luuletust kolmes kohalikus keeles: inglise, vene ja eesti keeles.

Ainumas feminiinne erakkondlane Jõhvis oli Kristiina Ehin, kes mäletab "Üheksavägises", et luuletama hakkas ta 14aastaselt ühe suure äikesevihma ajal, tema esitas luuletusi kogust "Simunapäev" - simunapäev on sügisel ja Kristiina arvas, et see nagu sobiks Jõhvi "kummalise kliimaga".

Kristiina Ehinat võib nimetada esimeseks SARSi ohvriks Eestis. Nimelt naasis ta hiljuti Hiinast ja tundis ennast põdurana. Kui ta pöördus SARSi hirmus pealinna arstide poole, saadeti ta kukele põhjendusega, et tal on Tartu haigekassa kaart. Nii palju siis valmisolekust tapva tõve suhtes! Kristiina kirjutas sellest Postimehes ja kõneles teles. Nüüd on Erakkonna meesliikmeil hea lõhverdada, et Kristiina Ehin on tuntum sotsiaalteema käsitleja kui poetess. Eks ta ole - ei ole lihtne saada kuulsaks luulega!

TEET KORSTEN
Teisipäev, 6.05.2003

 
Seotud viited
· Veel Kultuur
· Eesti


Enim loetud teemast Kultuur:
Rahvamaja juhataja: ma ahistavat lapsi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale