Jõhvist pärit 34aastase Marge elukaaslane on temast kümme aastat vanem Nepalist pärit peakokk Rishi Ram Rana Bhat, kelle jättis Eestisse elama nende armastuse vili, viieaastane Remy. Peres kasvab ka 16aastane Marii.
"Ühel suvisel ööl sattusime samal ajal olema ühes restoranis. Ainuke koht oli vaba minu kõrval ja nii istub ta mu kõrval juba kuuendat aastat. Nii sündis meil see väike armas poiss Remy, kes kõikjal pälvib oma eksootilise välimusega tähelepanu," jutustas Marge nende esimesest kohtumisest.
Tänu pojale jäigi Rana siia. "Tal oli juba tagasisõidupiletki ostetud, kuid paar päeva enne äralendu avastasin, et ootan talt poega. Kui ma seda Ranale ütlesin, teatas ta, et nüüd tuleb tal siia jääda," rääkis Marge. Iga Eesti idamaise söögikoha kohta, mille Rana on oma kokakunstiga järjele aidanud, ütleb ta ikka, et see on tänu pojale.
Kõik, kes Nepalist siin on käinud, on imestanud, kuidas Rana on kuus aastat Euroopa naisega vastu pidanud. Ega eri kultuuritaustaga inimestel kooselamine lihtne ole. "Eks natuke on nii mul kui ka tal närvirakke hävinenud. Kuigi Nepalis on naised au sees, on nad seal väga leplikud. Ka mulle ei meeldiks, kui mees oleks mu tallaalune, kuid sõnaõiguseta ei taha ma siiski olla. Alguses tekkisid probleemid ka sellest, et Ranale ei meeldinud, et mul on palju meessoost sõpru. Tema arvates ei olnud see ikka õige asi, kui naine mehega kokku saab," rääkis Marge.
Margele meeldivad nepallased oma avatuse ja siiruse pärast. "Mulle on öeldud, et see must mees viib mu ära oma maale, kus on mitu naist kombeks, või siis müüakse mind lihtsalt maha. Minu meest paneb see jutt ainult muigama, sest Nepalis pole juba ammu mitu naist kombeks ja maha ei kavatse ta samuti mind müüa," räägib Marge, kelle sõnul oli Rana ta kohe ära võlunud. "Ma usun, et need pruunid silmad ja eksootika. Kindlasti oli oma osa ka sellel, et ta on kokk ja nii hea kokk."
Riisipõldude asemel kööki
Juba väiksena, kui teised riisipõldudele läksid, jäi Rana koju süüa tegema. Eks ka tänu pikaajalisele kogemusele paistab ta teiste idamaiste kokkade seas silma. "Kõik, kes Rana toitu söövad, ütlevad, et kuskil pole nii head sööki saanud," ütles Marge, kelle sõnul saab Rana ka eesti rahvustoitudega hakkama. "Ta teeb natuke omamoodi, sest ta on harjunud kasutama suurel hulgal huvitavaid maitseaineid. Kui ta aga kurjaks saab, siis ütleb, et tehke ja sööge oma mulgi kapsast ise. Samas talle minu vanaema tehtud kapsad väga maitsevad."
"Kogu idamaise köögi eksootilisus seisneb ainult maitseainetes ja nende ajastamises - mis järjekorras sa maitseaineid pannile paned. See oli minule üllatus, et nende toidu omapära ei tulene mitte toiduainetest, vaid et nende köök põhineb maitseainetega mängimisel. See tähendab, et maitseained tuleb lisada kindlas järjekorras ja oma osa on ka sellel, kui kaua sa neid õli sees praed. Kui ühe minuti, tuleb üks maitse, kui kaks minutit, siis juba hoopis teine maitse, ja kokk peab selle ajastamise nipi kätte saama. Aga see võtab aega ja harjutamist," tunnistas Marge, kelle sõnul esindab Rana kokakunst tegelikult nepali sugemetega hiina kööki.
Kui Rana aitab uue söögikoha kööki sisse töötada, siis on ta seal nii kaua abiks, kuni keegi tema õpilastest saab ise hakkama. Rana õppis alguses India viie tärni hotellide grupis Oberoi pool aastat kelneriks, kuid siis sai aru, et see pole temale, ja läks kokandusele üle. Kokaks õppimine on seal karm tee, sest vanemad kokad ei hooli, kuidas õpipoiss hariduse ja kogemused kätte saab. Õpilane peab ise üle suure koka õla piiludes välja nuputama, kuidas üks või teine asi käib. Ja kui midagi ei meeldi, pannakse kulpiga otsaette. Mida karmim õpetaja, seda parem kokk õpipoisist tuleb, sest karmima õpetaja õpilane püüab rohkem. Pea on ju igaühel ainult üks. Ka Rana olevat köögis suhteliselt karm ja nõudvat täielikku pühendumist. Tavaliselt võtab ta Eestis kööki appi vene poisse, sest eesti poisid ei suutvat süveneda, samas kui vene poisid on hingega asja kallal.
Jõhvi nutab koka järele
Marge on esimese poole oma elust elanud Jõhvis, kus praegugi elavad Sompa tänavas tema vanavanemad Tatjana ja Alfred Palk. Marge sugupuu meenutab pigem põõsast. "Minu vanaisa on väga lastearmastaja ja tema on minu võõrasisa võõrasisa. Minu ema on sündinud Avinurme vallas ja oli lastekodulaps, tema perest ma eriti midagi ei tea."
Tallinna tõmbas Marget tema sõnul see, et ema, kel oli raske sünnitus, tõi ta Eesti pealinnas ilmale. "Mind tõmbab Tallinna, kuid oma tõeliseks koduks pean siiski Sompa tänava maja," nentis Marge, kes loodab, et sidemed saavad veelgi tihedamaks, kui mees koos äripartneritega rajab Jõhvi söögikoha. "Ma ise loodan, et see võiks juhtuda juba aasta pärast, kuid praegu ei ole kindel isegi see, kas sinna tuleb restoran või kiirtoitu pakkuv söögikoht. Kindel on see, et eksootiline söögikoht saab ta igatahes olema."
"Kõik tuttavad küll räägivad, et Jõhvi on hirmus koht, et seal on palju venelasi ja mida veel. Minu arvates on aga Jõhvi venelased palju rahumeelsemad kui Tallinna venelased. Ma ei taha kedagi maha teha ega üles tõsta, aga ma ei tunne, et Jõhvi poleks turvaline. Seda ei tunne ka mu mees ega tema sõbrad, kes Jõhvis on käinud," kinnitas Marge, kellele Rana on Jõhvi kohta öelnud: "Ma käin ja kõnnin siin ringi ning ma näen, et see koht nutab mu järele."
Ka Remy oskab eesti keele kõrval natuke vene keelt, sest terve suve on ta Jõhvis Marge vanavanemate juures, kelle sõbrad on venelased. Veidi räägib ta inglise ja veidi nepali keeles. Marge tunnistab, et eestlastele tuleb nepali keel ja nepallastele eesti keel väga raskelt suhu, sest erinevus on nii suur. Kodus räägib ta mehega bad english'it ehk kehvakest inglise keelt.
Ranat kutsutakse tihti erapidudele kokaks ning kuigi ta oma suurimal peol, Bulgaaria presidendi vastuvõtul on koos 22 abikokaga ära toitnud 5000 inimest, ei ütle ta ära ka väiksemate pidude korraldamisest. Ja soovitatav on tellida talt lambalihal põhinevat toitu. "Tema tehtud lambaliha sulab suus nagu šokolaad, sööja ei saagi aru, et see on lammas," kiidab naine meest.
RENE KUNDLA
Laupäev, 13.09.2003
