Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Mart Laar hakkas Järve gümnaasiumis õpetajaks
Reportaaž "Mõmmibeebi, mõmmibeebi," sahistavad esmaspäeval Järve gümnaasiumis vahetundi pidavad ärevuses puberteedieelikud. Abituriendid aga saavad osa ekspeaministri peetud koolitunnist.

Mihklipäev. Kohtla-Järve Järve gümnaasium. "Ühed kindralid on kohal," teavitab kooli majandusmees direktorit. Koolihoone ette on just parkinud oma autod uhketes vormides sõjaväelased. Aga nemad ei ole külalised, keda oodatakse. Mihklipäevasesse Ida-Virusse on oodata hoopis Isamaaliidu dessanti. Kohalik päästekompanii juhtkond ootab samuti saabuvaid isamaaliitlasi, mis sest, et need praegu opositsioonis virelevad. Oma muret võib ikka kurta!

Isamaaliitlastest jõuab esimesena kohale omaaegne Euroopa noorim peaminister, praegu juba vana tegija Mart Laar.

Kiired kohvid direktori kabinetis, tutvumine gümnaasiumi ajalooõpetaja Pille Piigiga ja energiast pakatav Laar sööstab kooli teisele korrusele abiturientidele ajalugu õpetama.

Laar sööstab ilmasõtta

"Tere. Tore on siin teie ees seista. Praktikandina," alustab Laar viisakusavaldustega ja seletab edasi, et tavaliselt sisustavad praktikandid tundi koledate kontrolltöödega, aga tema on hea ja õpilaste küsitlemise asemel laseb küsitleda ennast.

Selgub, et abituriendid on jõudnud oma ajalooõpinguis juba I ilmasõjani. "See oli kole sõda, aga lõppes meile hästi," tutvustab rahvuslasest ajaloolane sõda rahvuslikust vaatevinklist. "Et mõista, kuidas oli võimalik Eesti riigi teke ilmasõja tulemusena, peab minema ajas tagasi."

Laar tutvustab kolme vaala, kelle peal rahvus kujunes, säilis ja sai iseenesest teadlikuks. Nende vaalade nimed on "ühine ajalooline kogemus", "ühine keel" ja "teadmine, kes sa oled".

Õpilased saavad teada, et nende esivanemad olid ikka ühed põikpäised ja vihased tegijad. Näiteks liivlased võtsid vagalt ristiusu vastu, aga kus nad praegu on? Jah, just nimelt. Neid saab üles lugeda ühe käe sõrmedel. Aga meie esiisad andsid vallutajale vastu muhku ja see teadmine vastupanust jäi maarahvale mällu. Seitsmesajaks aastaks!

Suvorov sai Virumaal peksa

Ka kuulsa Vene väejuhi Suvorovi kohta teab Laar rääkida, et too on oma hiilgava karjääri jooksul saanud lüüa ainult üks kord. Ja muidugi juhtus see Eestis ja muidugi Virumaal. Suvorov oli Venemaal harjunud, et talupojad on vagased ja taltsad ning viskuvad vabatahtlikult kraavi, kui kõrgeid isandaid teel näevad. Aga Eestis oli teisiti. Viinast veel kangust juurde saanud eestlased tungisid Suvorovile hoopiski kallale, kui too neid piitsaga teelt kõrvale püüdis ajada.

Laar räägib, et keele arengule tuli kasuks Eesti- ja Liivimaa sattumine omavahel võitlevate usundite tallermaaks XVI sajandil. Nimelt pidid targad professorid asuma usinasti maakeelt õppima, et selles keeles oma usku levitada.

Eestlane Kesküla hävitas Vene impeeriumi

Ajaloolane Laar esitab küsimuse, kas keegi on näinud filmi "Minu Leninid". Laar võib-olla ei tea, et Leninite vaimset isa Aleksander Kesküla mängis selles filmis sellesama kooli vilistlane, kus tema parajasti õpetab.

Järve gümnaasiumi vilistlased saavad teada, et Keskülal oli juba möödunud sajandi alguses kindel plaan Vene impeerium hävitada ja sellise idee eest sai ta ka väärilise karistuse – surmamõistva otsuse. Pärast surmamõistmist oli Kesküla sunnitud pagema Šveitsi, kus ei raisanud niisama aega, vaid õppis mitmes tunnustatud ülikoolis. Laar on sunnitud õpilastele ebapedagoogiliselt tunnistama, et nende koolide lõpetamise kohta kindlaid teateid ei ole.

Šveitsis tuli Kesküla kuri-geniaalsele mõttele teha tehing bolševikega ning see päädiski Lenini toimetamisega käärivasse ja mullitavasse Petrogradi. Selle tuusiku rahastamiseks sai Lenini mänedžer Kesküla raha Saksa keisririigilt.

Laar tunnistab, et on Läänes kohanud tunnustatud politolooge, kellele juba kümme aastat tagasi oli Eesti hästi tuttav. See, et politoloogid tunnevad geograafiat, ei ole muidugi mingi ime, aga ime on see, et paljude nende õpetajaks oli olnud seesama Kesküla. Nimelt pärast Eesti riigi teket ei klappinud Kesküla Eesti uue eliidiga ja suundus eurooplasena hoopiski Hispaaniasse. Ja Hispaanias sai ta mitme tulevase maailmanimega politoloogi ja ajaloolase koduõpetajaks.

Juttu jätkub kauemaks

Pärast improviseeritud ajalootundi saavad abituriendid võimaluse küsitleda nii ajaloolast, poliitikut kui lapsevanemat Laari.

Keegi tahab teada midagi rahva arvamuse mõju kohta poliitikutele ja Laar vastab sellele retoorilise küsimusega, mis on rahva arvamus. Selgub, et nõrgad poliitikud loevad iga päev värisedes ajalehti, et saada teada, mida neist arvatakse. Laar pihib, et tema nahk on väga paksuks muutunud ja et rahva arvamusest liialt hoolides oleks kõik reformid jäänud tegemata.

Veel küsitakse lemmikajalooperioodi kohta (Laar: "Neid on mitu: Liivi sõda, rahvusliku ärkamise aeg ja see, millised olid Eesti võimalused 1939. aastal."), tahetakse teada, mis Laari Virumaale tõi (vastus: Isamaaliidu väljasõiduistung) ja mida ta arvab olukorrast Kohtla-Järve linnavalitsuses ("Jube. Ei tea, millega see õnnetu koht sellise saatuse ära on teeninud.").

Abiturientidele vahest kõige tarvilikum oli Laari vastus küsimusele, mida edasi õppida. "Kindlasti tasub õppida mitte-tuletatud aineid, mitte majandust, aga matemaatikat, mitte politoloogiat, vaid ajalugu." Ja Laar teeb sügava kummarduse teoloogia ees – keegi õpilastest teadis, et ekspeaministri poeg oli just asunud Tartu ülikooli teoloogiat tudeerima.

TEET KORSTEN
Laupäev, 4.10.2003

 
Seotud viited
· Veel Reportaaž
· Eesti


Enim loetud teemast Reportaaž:
Usuga või usuta?



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale