Kuigi Eesti on euroreferendumil Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses oma jaatava otsuse teinud, on inimestel jätkuvalt küsimusi, kus tahetakse teada muutustest pärast seda, kui Eesti tuleva aasta 1. mail liiduga liitub.
Koostöös Euroopa Liidu infosekretariaadiga avaldab Põhjarannik vastused küsimustele, mida on rahvusraamatukogus töötavale euroinfotelefonile kõige rohkem esitatud.
Millised õigused on ELis elavatel mittekodanikel?
Liitumisel ELiga ei muutu kodakondsuseta ja alalise elamisloaga isikute õigustes otseselt midagi. Loomulikult hoomavad nemadki ELi õiguse mõjutusi tarbija- ja keskkonnakaitses, töötervishoius ja -ohutuses, äriühinguõiguses ning mitmetes teistes valdkondades, kuid isikute ja töötajate vaba liikumine, soodustused õppimisel ja ettevõtlustegevuses teistes liikmesriikides jäävad siiski liikmesriikide kodanike privileegiks. 2006. aastal, kui Eestis tõenäoliselt rakendub Schengeni süsteem ning kaob piirikontroll teiste liikmesriikidega, saavad elamisloaga või kodakondsuseta isikud ELi liikmesriikidesse sõita viisavabalt. Seni peavad nad jätkama viisade taotlemist.
ELi astumine ei too kaasa kodakondsuse andmise lihtsustatud korda. Kuidas ja kellele anda oma kodakondsust, otsustab edaspidigi Eesti riik.
Kas Eesti praegune juhiluba kehtib liitumise järel ELi riikides?
Kehtiv Eesti juhiluba on tunnustatud sõidudokument kõikides ELi riikides ja see kehtib kogu ELis sõidukikategooriate puhul, mille kohta on juhiluba väljastatud. Kui praegune juhiluba aegub, siis Eesti riiklik autoregistrikeskus väljastab uue juhiloa, mis on samasuguse kujundusega nagu teistes ELi liikmesriikides. See tähendab praegusest väiksemat formaati ning uut kujundust.
Kas Euroopa Liit reguleerib jahipidamist?
Loomade ja lindude kaitset ning küttimist reguleerivad Euroopa Liidus kaks direktiivi: lindude direktiiv ja loodusedirektiiv. Nende direktiivide põhieesmärk on looduse mitmekesisuse kaitsmine. Nendega kehtestatakse jahipidamise korralduse üldised põhimõtted ning määratakse Euroopa tähtsusega linnu- ja loomaliigid, kes vajavad kaitset ja kelle küttimist võib reguleerida kaitsemeetmetega. Meie riigi olukorrast lähtudes on Eesti taotlusel mittekütitavate ulukite loetelust välja jäetud järgmiste liikide Eesti asurkonnad: kobras, hunt, ilves ja pruunkaru. Erandeid taotleti nende liikide arvukuse tõttu ning eelnimetatud loomade suure asustustiheduse korral võimaliku negatiivse mõju pärast teistele ulukiliikidele, inimese varale ja tervisele. Nende liikide puhul ei ole range kaitse põhjendatud ning pikaajalise kaitse eesmärgil on otstarbekas jätkata reguleeritud jahipidamist.
Kas ELi kodanikud, kes elavad Eestis, hakkavad valima riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu?
Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud, kes ei ole Eesti kodanikud, riigikogu valimistel osaleda ei saa. Küll aga on teiste liikmesriikide kodanikel õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Neile laieneb uue kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel õigus valida ja olla valitud. Sama õigus hakkab kehtima ka Eesti kodanikele teistes Euroopa Liidu riikides.
Kui ELi kodanikud valivad elupaigaks mõne teise ELi liikmesriigi, siis kes maksab pensioni?
Sotsiaalkindlustus on valdkond, mida Euroopa Liidus ei ühtlustata, vaid üksnes koordineeritakse, kooskõlastatakse õigusakte, et ühest liikmesriigist teise elama või tööle asunud inimesel oleks võimalik saada raviteenuseid, sotsiaaltoetusi, pensioni jne. Igas liikmesriigis, kus isik on töötanud ja on maksnud kindlustusmakseid (sotsiaalmaksu), säilitatakse tema pensionikindlustuse andmeid kuni pensionieani.
Iga riik, kus isik on olnud kindlustatud vähemalt ühe aasta, peab hakkama maksma vanaduspensioni, kui isik jääb pensionile. Näiteks kui isik on töötanud kolmes riigis, siis ta saab pensionile jäädes kolme vanaduspensioni. Pension arvutatakse riigi pensionikindlustuse registris olevate andmete järgi. Pensioni suurus sõltub loomulikult kindlustusperioodi pikkusest. Näiteks kui üks inimene on töötanud 10 aastat Eestis, 5 aastat Saksamaal ja 5 aastat Prantsusmaal, siis eraldi võttes ei tekiks tal üheski riigis pensioniõigust. ELi sotsiaalkindlustuse seadusandlus võimaldab aga sel juhul vanaduspensioni nõutada kõigist kolmest riigist seal töötatud aastate järgi. Pensioni reaalselt maksma hakkav riik sõltub sellest, kus riigis elades inimene seda taotleb. Näiteks kui isik töötas esmalt Eestis ja seejärel Saksamaal, kus ta jääb ka pensionile, siis pensioni hakkab talle väljastama Saksamaa pensioniamet.
Mis on Euroopa majanduspiirkond?
Euroopa majanduspiirkonna ehk EEA (European Economic Area) leping jõustus 1. jaanuaril 1995. See sõlmiti ELi liikmesriikide ja tolleaegsete Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni ehk EFTA (European Free Trade Association) liikmesriikide vahel. Lisaks praegustele Euroopa Liidu liikmetele (15) kuuluvad Euroopa majanduspiirkonda Norra, Island, Liechtenstein. Euroopa majanduspiirkonna raames on ette nähtud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Järelikult liiguvad edaspidi tööstuskaubad, tööjõud, kapital ja teenused vabalt ka Eesti ning Norra, Islandi ja Liechtensteini vahel.
Kuid Euroopa majanduspiirkond ei hõlma ühist põllumajanduspoliitikat, ühist kalanduspoliitikat, ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ega koostööd justiits- ja siseasjades. Lähtudes Eesti ühinemislepingust ELiga, tuleb Eestil Euroopa Liiduga ühinemisel saada ka Euroopa majanduspiirkonna liikmeks ja asjakohane leping valmiski 2003. aasta suvel, kuid pole veel alla kirjutatud.
Euroopa majanduspiirkonna põhimõtete kohaselt toetavad Norra, Island ja Liechtenstein vastutasuna tollivaba pääsu eest Euroopa Liidu turule vaesemaid liikmesriike ajavahemikus 2004-2009 mitmekümne miljardi krooniga, sealjuures Eestit 500 miljoni krooniga.
Kas Euroopa Liidus tunnustatakse Eesti kõrgkoolis saadud diplomit või kraadi?
Üldjuhul kutsealaselt Eesti kõrgkoolide diplomeid ja teisi kvalifikatsioone tunnustatakse. Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et inimene, kes on oma kodumaal mõnel erialal töötamiseks täielikult kvalifitseerunud, võib töötada samal alal ka teistes liikmesriikides. Samas võidakse töötajalt nõuda, et ta sooritaks lisaeksami või läbiks täienduskoolituse, kui leitakse, et tema väljaõpe erineb oluliselt teises liikmesriigis esitatavatest nõuetest.
Praegu on Euroopa Liidus seitse nn reguleeritud elukutset, mille kutsenõuded on jõutud ühtlustada, need on arst, hambaarst, meditsiiniõde, ämmaemand, farmatseut, loomaarst ja arhitekt.
Kui palju ja missugustel alustel hakkab Eesti maksma ELi liikmemaksu?
ELi eelarvesse makstav liikmemaks on määratud kindlate aluste järgi. ELi eelarvesse kantavad summad koosnevad põhimõtteliselt kolmest osast. Esiteks traditsioonilised ressursid, riik maksab ELi eelarvesse 75 protsenti tollituludest. Teiseks maksustataval käibel põhinevad ressursid (~0,5 % käibemaksutuludest) ning kolmanda osa moodustavad rahvuslikul kogutoodangul põhinevad ressursid (see arvutatakse igal aastal uuesti ning ei ületa mõnda protsendikümnendikku riigi RKTst).
Eesti liikmemaks ELi eelarvesse kujuneb nende kolme teguri põhjal. Praeguste arvestuste kohaselt hakkab Eesti maksma Euroopa Liidu eelarvesse 2004. aastal ligi 900 miljonit krooni ning järgnevatel aastatel umbes 1,3 miljardit krooni aastas.
Kui palju raha tuleb Euroopa Liidust 2004. aasta riigieelarvesse?
Tänavusega võrreldes suureneb välisabi maht Eesti riigieelarves 2004. aastal 3,3 miljardi krooni võrra 5,256 miljardi kroonini.
Kõige rohkem suureneb põllumajandussektori ja maaelu toetus, kokku 1,8 miljardi kroonini. Regionaalarengule eraldatakse põllumajandusministeeriumi kaudu 700 miljonit krooni ning siseministeeriumi kaudu üle 250 miljoni krooni.
Maanteeameti teedeehitusprojektidesse suunatakse järgmisel aastal 950 miljonit krooni ELi abiraha, kokku rahastatakse ehitusprojekte 1,806 miljardi krooni ulatuses.
Keskkonnaministeeriumi eelarve kasvab järgmisel aastal üle 40 protsendi, EL rahastab keskkonnaprojekte ligi 740 miljoni krooni väärtuses.
Sotsiaalvaldkonna ELi abist (388 miljonit krooni) suunatakse suurim osa – üle 150 miljoni krooni – meditsiini. Haridust, ettevõtlust ja turvalisust rahastatakse kokku üle 300 miljoni krooniga.
Kas Euroopa Liidu seadusandlus muutub Eestile kohustuslikuks?
ELi liikmesriigid on sätestanud ELi õigusaktides ühtsed põhimõtted ja normid valdkondades, kus on parem tegutseda üle-euroopaliselt. Neist peamised on kaubandus, majanduskonkurents, loodushoid ja tervisekaitse. Küsimused, mida saab tõhusamalt lahendada rahvuslikul või kohaliku omavalitsuse tasandil, jäävad jätkuvalt viimaste pädevusse. Eestis muutuvad kohustuslikuks kõik Euroopa Liidu õigusaktid, mis kehtisid enne meie ühinemist ning mille suhtes me liitumisläbirääkimistel ei leppinud kokku üleminekuperioodi või erandit. Ka edaspidi ELis vastu võetavad õigusaktid on Eestile samavõrra kohustuslikud kui kõigile teistele liikmesmaadele, kuid me saame nende sisu mõjutada.
Mida tähendab Euroopa Liidu õigusaktide ülimuslikkus liikmesriikidele?
Euroopa Liidu õigusaktide ülimuslikkus on Euroopa Liidu õiguse üldine põhimõte, millest lähtuvalt on liidu õigusnormid alati ülimuslikud liikmesriikide õigusnormide suhtes. See tähendab muu hulgas ka seda, et liikmesriikide hilisemad siseriiklikud seadused ei tohi olla ühenduse õigusega vastuolus.
Millised on Euroopa Komisjoni liikme ülesanded?
Euroopa Komisjon on võrreldav valitsustega ning selle liikmed täidavad seega samalaadseid kohustusi nagu meie ministrid. Iga liikmesriigi, sh ka Eesti valitsus nimetab ühe voliniku. Voliniku vastutusvaldkonna määrab komisjoni president, lähtudes inimese senisest töökogemusest ja pädevusest. Euroopa Komisjon töötab eelkõige Euroopa kui terviku huvides, kuid Eestist pärit volinik saab tagada, et ELi seaduseelnõude koostamises ja muus komisjoni tegevuses on arvestatud ka Eesti oludega. Samas ei tohi volinik võtta vastu juhiseid Eesti valitsuselt ning peab olema oma tegevuses sõltumatu, toimides enda parema äranägemise järgi.
Reede, 7.11.2003
