Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Küüditatud taotlevad 25. märtsi kuulutamist leinapäevaks
Ajalugu Eile märtsiküüditamise ohvrite mälestamiseks kogunenud Alutaguse Memento liikmeid riivas valusalt, et majadel ei lehvinud leinalipud ning poodides mängis tümpsumuusika, justkui 55 aastat tagasi polekski üle 20 000 süütu inimese Siberisse saadetud.
Alutaguse Memento juhi Uno Säästla hinnangul pole kaks leinapäeva aastas sugugi palju.

Kommunistlike repressioonide ohvreid ühendav Alutaguse Memento saadab riigikogule pöördumise ettepanekuga kuulutada 14. juuni kõrval leinapäevaks ka 25. märts. "25. märtsil toimus veelgi massilisem küüditamine ja kaks leinapäeva aastas ei peaks nüüd küll palju olema," põhjendas ühenduse esimees Uno Säästla.

Samas pöördumises taotletakse riigikogult leinapäevade kaitse seaduse vastuvõtmist. "See tähendab, et nendel kahel päeval aastas lõpetataks igasugused joomapeod ja trallimised. Kuigi aastas on teatavasti 365 päeva, on igal aastal sattunud mingi pidu just 14. juunile, viimati Pühajärve Beach Party. See on küüditatute mõnitamine. Milleks leinapäev, kui me seda ei austa," rääkis Säästla.

25. märtsi nimetamist leinapäevaks toetas ka Alutaguse Memento koosolekul külalisena viibinud Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaa ühenduse juhatuse liige Taavet Sillamets. "See on Eesti rahvale kurb päev ja peaks kohe kindlasti olema riiklik püha. Täna (eile – toim.) ei olnud väljas ühtki lippu, ometi ju viidi märtsiküüditamisega ära poole rohkem inimesi kui 14. juunil 1941. Nii kaua kui me elame, peaksid ikka küüditamiste aastapäevad olema riiklikud pühad," arvas tänavu presidendilt Kotkaristi Kuldristi pälvinud vabadusvõitleja.

Säästla leidis, et kuigi ühiskond on küüditatud üsna ära unustanud, on toimunud ka üht-teist positiivset, viidates aasta alguses jõustunud okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadusele. See annab repressioonide ohvritele mitmesuguseid soodustusi, näiteks võimaluse saada hüvitist ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmiseks, külastada tasuta üldlaulu- ja tantsupidu, riigimuuseume ning tegelda tasuta harrastuskalapüügiga. Tulevast aastast saavad represseeritud kuni poole odavamalt kasutada riigisisest ühistransporti.

"Meie organisatsioon ei ole küll poliitiline, aga ometi julgen kiita neid noori mehi Res Publicast, tänu kellele on midagi siiski liikuma hakanud," ütles Säästla. "Seadus ei anna küll meile piimajõgesid ega pudrumägesid, aga annab represseeritutele vähemalt seadusliku tunnustuse. See on suur samm edasi, arvestades, et Eesti teine vabariik on kestnud peaaegu 13 aastat."

Meeldiva üllatusena tuli Säästlale seegi, et valitsus otsustas esimest korda toetada rahaliselt Purtse Hiiemäe leinaparki.

"Hiljuti tuli teade, et valitsus eraldab leinapargi projekti koostamiseks 25 000 krooni. Leinaparki on küll loodud juba peaaegu 13 aastat, kuid see on käinud stiihiliselt ja niimoodi ei saa ühte parki, mis peaks kestma aastasadu, rajada."

Alutaguse Memento liikmed tunnustasid eilsel üldkoosolekul oma juhti, kelle najal püsib nii Hiiemäe leinapargi korrashoid kui mälestuslehe väljaandmine.

SIRLE SOMMER-KALDA
Reede, 26.03.2004

 
Seotud viited
· Veel Ajalugu
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Ajalugu:
Koonduslaagrite paigad märgistatakse topelt



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale