Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Narva lahes peetakse miinijahti
Militaar Kümme päeva kestval miinitõrjeoperatsioonil "MCOPEST 2004" osalevad 13 miinijahtijat on kahe ööpäeva jooksul leidnud Narva lahest 19 lõhkekeha, lisaks miinidele ka ühe Saksa päritolu torpeedo.
Esimese kahe päevaga on 13 riigi miinijahtijad ja tuukrid avastanud Narva lahest, mis oli Teise maailmasõja üks mineeritumaid alasid, paarkümmend lõhkekeha.

"See on väga hea tulemus, arvestades, et operatsioon alles kogub hoogu ja on kestnud vaid kaks ööpäeva," tunnistas eile operatsiooni "MCOPEST 2004" üldjuht kaptenmajor Ahti Piirimägi. Heale saagile on kaasa aidanud ka tuulevaikne ilm ja ühtlane veetemperatuur.

Eile hommikuks oli operatsiooni käigus, mis on jagatud neljaks alaks Naissaare, Toila ja Narva-Jõesuu ümbruses, leitud 19 lõhkekeha. Kokku on avastatud 18 miini ja üks torpeedo. Neli lõhkekeha olid eile lõunaks veel identifitseerimata, seitse leidu on suudetud Toila baasis paiknevate tuukrite abiga, kes kinnitavad leidudele lõhkeainelaengud, juba ka lõhata. Laengute paigaldamisel kasutatakse ka allveeroboteid. Haruharva tuleb ette juhuseid, kus miine ei saa kohapeal lõhata ning neid tuleb spetsiaalsetel õhupatjatel ohutusse kohta transportida. "Seda teeme vaid siis, kui läheduses on sadam või on vesi selle koha peal liiga madal," selgitas Piirimägi, kelle sõnul tuli neil kunagi oma kodusadamast avamerele lõhkamiseks transportida neli Teisest maailmasõjast pärit miini.

Eesti merevägi on miinitõrjeoperatsioone teinud kümme aastat ning selle aja jooksul on merest välja toodud veidi alla 300 lõhkekeha ja leitud ligi 30 vrakki. "Ei anna võrreldagi selle ajaga, kui alustasime. Sel ajal oli Eesti kaitsevägi alles noor ja merevägi loomisel. Eestil polnud sel ajal isegi miinijahtijaid. Selle töö jaoks on need aga hädavajalikud. Miinitraaleritest jääb väheks. Ja loomulikult ei aita ainult tehnikast, vaja on ka inimesi," rääkis Piirimägi.

Sel korral on Eesti miinijahtija Sulev koos Läti ja Leedu alusega kontrollimas mereala tunnitee kaugusel Toilast ning leinud juba kaks miini. Esimese lõhkekeha leidis Prantsuse miinijahtija Pegase tuuker, kes avastas Teise maailmasõja aegse Saksa päritolu torpeedo rutiinse sonari häälestamise käigus Toilast viis miili kirdes. Miine on leidnud veel Belgia, Poola ja Rootsi alused. Kõige rohkem miine – 8 – on leidnud Soome miinijahtija Kampela.

Lisaks nimetatud riikidele löövad operatsioonil kaasa ka Norra ja Saksamaa oma laevadega ning nelja riigi tuukrid. Eesti merevägi, kes osaleb nii aluse kui tuukritega, on ka õppuse üldjuht. "Kui arvestada, et teised riigid on miinitõrjet teinud väga pikki aastaid, siis on neil leide vähe ning meie operatsioonil osaledes on neil võimalus oma tuukreid ja miinijahtijaid õpetada reaalsetes oludes tõeliste miinidega," nentis Piirimägi.

Mineeritumaid alasid Teises maailmasõjas

Soome laht ja eriti selle idapoolne serv oli Teises maailmasõjas üks mineeritumaid alasid. Kokku arvatakse Eesti vetes olevat üle 70 000 lõhkekeha. Eestlaste kasutada on ka sõjaajast pärit kaardid, kuid Piirimägi sõnul on need ebatäpsed ja suurt kasu neist ei ole.

Kümne aasta jooksul on kontrollitud 6,5 protsenti Eesti vetest. "Meil pole ambitsioone, et kõik alad täielikult läbi kontrollida, kuid kindlasti tuleb üle vaadata ohtlikumad kohad," kinnitas Piirimägi. Nendeks on laevateed, sadamad ja ankrukohad. "Miinid võivad ohtlikuks saada just kaluritele, kelle võrkudesse need kinni võivad jääda. Samuti ankrukohtades, kus ankur võib miinile liialt lähedale sattuda, aga ka amatöörsukeldujatele, kelle hulk aastatega kasvab ning kes kõige vee all leiduva vastu huvi tunnevad," loetles Piirimägi ohuobjekte. Reisi- ja kaubalaevadele Esimesest ja Teisest maailmasõjast pärit lõhkekehad ohtlikud ei ole.

Arvestades, et Narva lahest otsitakse miine esimest korda ning nende hulk peaks siin olema suur, lubab Piirimägi, et operatsioon jätkub siinsetes vetes ka edaspidi. "Ei saa öelda kindlat tähtaega, millal meie veed miinivabadeks saavad. Selleks võib kuluda aastaid, aga ka aastakümneid," lisas ta.

GERLI ROMANOVITŠ
Neljapäev, 27.05.2004

 
Seotud viited
· Veel Militaar
· Narva
· Eesti


Enim loetud teemast Militaar:
Võidupüha ajal võib Jõhvi kesklinna saabuda tank



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale