Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Skulptor Arseni Mölder: pole ma olnud prominent, veelgi vähem dissident
Kultuur "Pole ma olnud prominent, veelgi vähem dissident, geeniusest rääkimata, filosoofina jään hätta," esitas skulptor Arseni Mölder Kohtla-Järve põlevkivimuuseumis näitust avades oma eluloo lauldes.

"Laulnud elulaulu pikka: kuju voolind, rassind ikka, kavandand ja teostand üha – iga loomepäev on püha," pajatas laul ontlikult kirja pandud CV asemel tänavu 85aastaseks saanud mehe eluteest.

Laule kirjutab Arseni Mölder Muhu Matsi nime all. "Mats sellepärast, et olen pärit maalt – Muhumaalt," selgitas Mölder, kes pärast mitmekümne aasta pikkust pausi taas laule kirjutama hakkas, olles algust teinud juba sõja ajal, kui rindel haavata saamine mehe Leningradi haiglavoodisse viis.

Mölderi viimane laul tögab kadakasakslasi, pajuvenelasi ja võsainglasi. Need viimased, kes inglise keelt eesti keele kombel käänama on asunud, ajanud ühel päeval mehe hinge täis ning kopsu üle maksa.

Ringiga tagasi aastakümnete eest alustatu juurde jõudis Mölder ka ehtekunstis. 1950. aastate alguses näitusele jõudnud tööd põlgas kriitika ära, nimetades neid sepatöödeks. "Ma olin väga õrna hingega, solvusin ega tahtnud enam teha," meenutab Arseni Mölder, kelle skulptorist abikaasa Signe kostnud tollal selle peale: aga tee mulle, mulle nad meeldivad.

"Minu käest küsiti seltskonnas sageli, kust ma nii ilusa ehte olen saanud," meenutas Kohtla-Järve põlevkivimuuseumis abikaasa skulptuuride ja ehete näituse avamisel viibinud Signe Mölder, kelle sõnul kulus siiski 30 aastat, enne kui mees ehtekunstiga taas tegelema hakkas.

Nelja aasta eest võttis Arseni Mölder rahvusraamatukogus avatud näituse ajal vastu Eesti metallikunstnike emaks peetud Ede Kurreli nimelise preemia. "Öeldakse, et kui sind pole meedias, pole sind olemas – tuleb välja, et ma siiski olen," nentis meedia tähelepanu poolt ära hellitamata Mölder toona. Paraku jõudis sellestki sündmusest kultuurilehte vaid näituse lahtiolekuaeg.

Enam ei teeks

Kohtla-Järve kant pole Muhumaalt pärit ja Nõmmele kodu rajanud mehele võõras. Ülikoolipäevil märgiti ühes leheloos koguni, et Arseni Mölder on olnud kaevur. "Ärge teie küll niimoodi kirjutage," ei näe oma diplomitöö tarvis maa all ära käinud mees selles alust teda kaevuriks nimetada.

Nõukogude ajal osales Arseni Mölder koos arhitekt Mart Pordiga Kohtla-Järve monumentaalskulptuuri konkursil, mille võitja au kuulus paraku "Au tööle". "Meie kavand oli ehk liiga literatuurne," nendib Arseni Mölder, kes koos abikaasaga osales aga Lenini monumendi valmimisel, mis Jõhvi kesklinna püsti pandi. "Tegelikult anti see teha Enn Roosile, kes meid Signega kui noori kolleege "kompanjooniks" võttis," meenutab ta. "Roosi ja Signe kavandid läksid kokku ning selle järgi see Lenin tehti."

Korralikku sissetulekut võimaldavast tööst ei saanud paraku üle aegade kestvat monumenti. "Kui nüüd mõelda..., siis ma selliseid kujusid enam ei teeks," märgib Mölder. "Aga toona – riigiraha oli taga ning kunstnikud olid riigiteenistuses."

Jõhvis postamendilt kukutatud pronksist Lenini saatus on teadmata. "Eks ta kuhugi sulatusahju läks," oletab Mölder ega oska öelda, oli see nüüd tema õige koht või leidunuks paremat. Mingi silmapaistev töö see igatahes polnud, tõdeb ta. Mölderi tehtud kindral Pärna portree leidis erinevalt Leninist endale koha okupatsioonimuuseumis.

Jõhvi Lenin oli üks vähestest, mis sündis autoritöö ja mitte konveiermeetodi tulemusena. "Moskvas tööl käinud skulptor Ernst Kirss rääkis, mismoodi seal neid tehti," vahendab Mölder. "Keha oli kõigil üks, vaid erisugused pead pandi otsa!"

Kuldpulmad seljataga

"Oi-oi-oo..." jääb vanahärra mõttesse, kui pärida Signega üheskoos käidud elutee pikkust. "Kuldpulmad on igatahes möödas!"

See, et Arseni Mölder ülikoolipäevil Signele kujutavas geomeetrias järeleaitamistunde andis – 25 senti tund –, avastati alles noorpaarina.

Signe on Arsenist pool aastat vanem. "Ega sellest aru saa," poetab Arseni Mölder kaasa aadressil komplimendi.

30 aastat on Arseni ja Signe harrastanud tervisejooksu, et Signe südamekahjustusest üle olla. "Alustasime nii, et ühe tänavaposti vahe jooksime, teise käisime," meenutab Arseni. "Siis mõõtsime juba metsas maa välja – alguses 3, siis 5 kilomeetrit kuni kümneni välja."

Tänavu, mil Signe nägemine ei võimalda enam jooksmas käia, tõdeb Arseni, et üksi pole huvi minna.

"Miks me peaksime halvasti läbi saama?" imestab vanahärra küsimuse peale, kuidas on võimalik nii kaua üksmeelselt ühes sussis püsida. "Elame ju üks kord!"

TIIA LINNARD
Teisipäev, 14.09.2004

 
Seotud viited
· Veel Kultuur
· Eesti


Enim loetud teemast Kultuur:
Rahvamaja juhataja: ma ahistavat lapsi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale