Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Koonduslaagrite paigad märgistatakse topelt
Ajalugu Lähiajal paigaldatakse holokausti mälestusmärgid koonduslaagrite kunagistesse asupaikadesse Vaivaras, Eredal ja Kiviõlis. Kuna kõigis neis kohtades on eri aegadel juba mälestusmärk püstitatud, küsib ajaloolane Ivika Maidre, milleks on vaja seda topelt teha. Ida-Viru juudikogukonna juht Aleksandr Dusman kinnitab, et uued kivid ei sega, vaid täiendavad olemasolevaid.

"Oleks siis, et need mälestusmärgid oleks üles pannud mingisugused ufod, seda tegid ikka inimesed," arutles Vaivara huvikeskuse töötaja ja ajaloolane Ivika Maidre, lisades, et näiteks Harjumaal Kloogal, kuhu samuti uus mälestusmärk tuleb, on juba ees kaks kivi.

Vaivara asula külje all asunud juutide koonduslaagri endisel territooriumil avati mälestuskivi kümme aastat tagasi ning selle organiseerisid Eesti juudikogukond ja sõjaohvrite mälestamise selts. "Kivi peal on Taaveti täht ja isegi okastraadi jupp – ühesõnaga kõik peaks olemas olema," jätkas Maidre. Kivil on kiri: Vaivara koonduslaagri vangide mälestuseks.

Laagrite kohta infot vähe

Vaivara koonduslaagri enda kohta on info suhteliselt napp. "Laager eksisteeris ainult pool aastat, 1943. aasta septembrist 1944. aasta veebruari lõpuni, aga see oli nimeliselt pealaager, millele allus paarkümmend harulaagrit. Sellepärast on paljudele jäänud mulje, et see on olnud midagi väga jubedat. Näiteks on mulle saadetud pilt, mis on ilmselt tehtud mingis Lääne-Euroopa tõeliselt suures koonduslaagris, kus on tohutud laagrikompleksid ja suured valveputkad ning peavärava kohal moto "Töö teeb vabaks", ja küsitud, kas see on Vaivara. Selle peale on ainus pilt, mida võin näidata, Klooga laagri väravast – puidust putka ja värav, ei midagi pompöösset."

Maidre sõnul asus päris palju Vaivara all-laagreid Ida-Virumaal, näiteks Sakal, Eredal, Kuremäel, Kiviõlis, Narvas, Sondas jm. "Vaivara kohta igasugused täpsemad andmed puuduvad, ja mitte sellepärast, et keegi poleks huvi tundnud. KGB tegi 1968. aastal järelepärimise Eesti arhiivide valitsusele ja sealt tuli vastus, et ei personali ega vangide kohta andmeid pole. Põhjus on selles, et laager allus otse SSile ja oli tsiviilvõimudest täiesti lahus ning kui üldse kusagilt neid andmeid võiks saada, siis Saksamaa arhiividest."

Maidre julgeb siiski väita, et erinevalt Kloogast ja Kalevi-Liivast polnud Vaivara puhul tegemist surmalaagriga, kus oleks juute massiliselt tapetud ja põletatud. "Vaivara oli sorteerimislaager, mida võib seletada sellega, et siin oli raudteede sõlmpunkt. Siia toodi juute Vilniuse ja Kaunase getodest, paljud saadeti mujale edasi, aga osa jäeti ka siia."

Vangid taastasid õlitööstust

Võib tunduda imelik, miks pidi Leedu juute vedama nii kaugele, kuid sellel on Maidre sõnul loogiline seletus: 1943. aasta lõpus ja 1944. aasta alguses oli suur kütusepuudus ning vange toodi siia Sillamäe õlitööstuse ülesehitamiseks. "Teiseks ehitati 1944. aasta alguses välja Tannenbergi liini, sest veebruarikuus tuli juba rinne Narva jõe äärde. Seega kasutati vange metsa- ja teetöödel, kaevikute ja kindlustuste rajamisel. Loomulikult ei saa väita, et siin pole ühtegi inimest tapetud, kindlasti oli siin mingeid intsidente, kus inimesed surma said. Näiteks on teada, et siit saadeti vange mahalaskmisele Eredale, aga kui palju, ei tea."

Maidre sõnutsi kinnitab väidet, et Vaivara puhul oli tegemist töö- ja mitte surmalaagriga ka asjaolu, et laagriülem Helmut Schnabel mõisteti vangi 16 aastaks, millest ta istus ära vaid 6. "Kui juba pärast sõda ei suudetud talle midagi juurde inkrimineerida, siis tundub, et asi ei olnud nii hull."

Ajaloolane Riho Västrik on kirjutanud, et vahialuste arv Vaivara koonduslaagrite võrgustikus jäi 10 000 piiresse.

Täiendavad teineteist

Nende paikade seas, mida juudikogukond kavatseb lähiajal märgistada, on nii töölaagreid kui ka massihukkamise paiku. "Peamiselt olid Ida-Virumaal asunud 16 laagrit töölaagrid, kuid osa oli ka neid, kus toimusid hukkamised," ütles Ida-Viru juudikogukonna esimees Aleksandr Dusman.

Ta kinnitas, et juudikogukonna eesmärk pole sugugi häirida neid ausambaid, mis on juba olemas, vaid neid täiendada. "Need, mida me paigaldame, pole isegi mälestusmärgid, vaid inglise keeles nimetatakse neid holocaust memorial marker'iteks."

Dusman lisas, et näiteks nõukogude ajal Eredale püstitatud mälestusmärgil pole holokausti kohta öeldud sõnagi (Ereda ausambal on tekst: kedagi pole unustatud, midagi pole unustatud! Siin on hukatud, põletatud ja maetud ligi 2000 fašismiohvrit aastatel 1943-1944.). "Meie ülesanne on näidata, kui palju hukkus juute ja ka teisi rahvaid. Nii et see pole midagi kontekstivälist ega mingi asendamine, vaid täiendav marker."

Täpselt samasugused 1,2 meetri kõrgused mälestuskivid tulevad esialgu viide koonduslaagri paika, neist kolm Ida-Virumaale. "Üldse näeb projekt ette ligi 20 kivi paigaldamist nendesse Eesti paikadesse, kus olid laagrid ja kus hukkusid juudid. Kuna nõukogude ajal sellest kusagil midagi ei räägitud, otsustasime selle ebaõigluse heastada. Esmajärjekorras hukkusid nendes laagrites Euroopa juudid, kes olid pärit Tšehhist, Poolast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Austriast, Prantsusmaalt jm. Seetõttu on see projekt üks lüli üle-euroopalisest projektiketist ning pole mingi üksik juudikogukonna initsiatiiv. Juudikogukonnale lihtsalt usaldati selle projekti elluviimine," selgitas Dusman.

Kivid pannakse välisrahaga

Projekti eestvedajaks on USA riigidepartemangu juures tegutsev erikomisjon ning USA ja Eesti vahel on sõlmitud ka vastav raamleping – Eesti-Ameerika kultuuriväärtuste kaitse ja säilitamise leping. Mälestuskivide paigaldamist rahastavad USA riigidepartemang ning mitmed fondid, näiteks Austrias tegutsev natsismiohvrite fond.

"Kuna tänavu möödub 60 aastat holokausti lõpust Eestis, otsustasime avada maakonnas esialgu kolm esimest markerit," ütles Dusman. Seejärel jõuab järg Ahtme kätte. "Seal oli töölaager, kus sõja ajal hoiti peamiselt juute, kuid pärast sõda sakslasi, kes taastasid siin tööstust ja ehitasid maju. Saksa poole jõupingutuste tulemusel on sinna pandud saksa sõduritele mälestusmärk ning meie peaksime sinna paigaldama oma markeri."

See, kui palju inimesi Ida-Virumaa laagrites hukkus, on Lennart Meri loodud inimsusevastaste kuritegude uurimise komisjoni uurida, kuid komisjon pole veel oma tööd lõpetanud, nentis Dusman. "Neid andmeid on ka raske kätte saada, sest osa on Saksamaal, osa Venemaal ja meie katsed neid andmeid saada pole siiani vilja kandnud."

Iga sõna kaaluti põhjalikult

Dusman ei usu, et need markerid peaksid kedagi solvama. "Võin öelda, et läheneme täie vastutustundega nii markeri lahendusele kui ka tekstile, mõistes kogu olukorra pinevust. Selle teksti puhul kaaluti põhjalikult iga sõna, ma väsisin juba nendest kooskõlastussõnumite saatmisest USAsse. Sõnad "holokausti ohvritele" on seal ivriidis, ülejäänud tekst aga eesti ja inglise keeles. USA riigidepartemangus kontrolliti isegi eestikeelset teksti. Tekstid kooskõlastati ka Eesti kultuuriministeeriumis loodud komisjonis. Praegu pole just kõige rahulikum aeg, kuid usume, et mälestuskivid saavad siiski paigaldatud. Praegu püüame lahendada kõiksugu tehnilisi ja poliitilisi küsimusi."

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et kuigi esimene viiest holokausti mälestuskivist pidi avatama 1. oktoobril, lükkub see edasi, sest teksti tehakse parandus. Mälestussammaste algses ja avalikkusele tutvustatud variandis oli neile kirjutatud tekst: "Selles kohas asus üks enam kui kahekümnest aastatel 1941-1944 natside poolt Eestis rajatud töö- ja koonduslaagritest. Nendes laagrites hukati umbes 20 000 erinevatest riikidest pärit inimest, sest nad olid juudid. Nendes laagrites surid ka teistest rahvustest inimesed."

Eesti juudikogukonna juht Cilja Laud tunnistas Eesti Päevalehele, et 20 000 oli vale number, mis saadi Jeruusalemmast Jad vašemi muuseumist ning võis pärineda nõukogudeaegsetest allikatest. Uuele kivile plaanitakse kirjutada hukatud juutide arvuks kaks korda väiksem number ehk 10 000. "Me tahame teha kõike korrektselt ning olla ajaloo suhtes objektiivsed," märkis ta.

SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 18.09.2004

 
Seotud viited
· Veel Ajalugu
· Kiviõli linn
· Narva
· Sillamäe
· Vaivara
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Ajalugu:
Kuremäelt leiti Kalevipoja süda



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale