Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Narvas kaevati välja Läti põgenike mälestusmärk
Ajalugu Järgmisel laupäeval avatakse Aleksandri kiriku kõrval pidulikult mälestusmärk 1915.-1919. aastal Narvas surnud Läti põgenikele. Täpselt 70 aastat tagasi esimest korda püstitatud mälestusmärk lükati Nõukogude ajal buldooseriga ümber ja maeti maha. Selle taastamise eestvedajad olid Narva Aleksandri kogudus ja läti kogukond.

Mälestusmärk kujutab endast kiviplaati leinavat naist kujutava bareljeefi ning läti- ja eestikeelse kirjaga “Läti leinab oma lapsi”. Kivi alla oli maetud 34 inimest. “Isegi tänavu kevadel Narvas käinud Läti sõjaajaloo seltside esindajad ei osanud öelda, kes need Esimese maailmasõja ajal kodumaalt lahkunud inimesed olid. Ilmselt surid nemadki nagu Judenitši armee sõdurid ja teised põgenikud tüüfuseepideemiasse, nälga ning haigustesse,” sõnas Narva muinsuskaitseseltsi esimees ja samuti üks mälestusmärgi taastamise eestvedajatest Jüri Tõnisson. Tõnisson on juba jõudnud pärast Teist maailmasõda üsna hästi säilinud mälestusmärki pildistada. Ta oli sellegi tunnistajaks, kuidas monument 1970. aastatel ümber kukkus: “Hakati vundamendi alt kaevama ja kiviplokk kukkus ekskavaatori kaevatud auku.” Pärast seda püüdis läti kogukonna esimees Viktor Mednis mälestusmärki päästa: ta palkas kraana ja pani omal algatusel plaadi endisele kohale tagasi, kuid vundament ei pidanud vastu ning monument kukkus taas ümber.

Narva Aleksandri koguduse pastor Villu Jürjo ütles, et läti kogukonda, kellele kirikus toimuvad eraldi jumalateenistused, peetakse ammu koguduse osaks ning seepärast hakkas ta lätlaste palvel mälestusmärki taastama. Restaureerimistööd toimusid Narva ettevõtja, ühingu Narva Sõjamemoriaal esimehe ja ammu mälestusmärkide taastamisega tegeleva Aleksei Kolpakovi töökojas. Maa seest välja kaevatud mälestusmärk oli tugevasti kannatada saanud, seda restaureeriti terve aasta.

Mälestusmärgi pidulikule avamisele on kutsutud Läti sõjaajaloo seltside ja Läti vaimulikkonna esindajad ning Läti suursaadik Eestis.

IRINA TOKAREVA
Reede, 1.10.2004

 
Seotud viited
· Veel Ajalugu
· Narva
· Eesti


Enim loetud teemast Ajalugu:
Kuremäelt leiti Kalevipoja süda



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale