Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Aili Paju: loodusravi läheneb inimesele kui tervikule
Isikulugu Tavaliselt peitub kehahädade põhjus meie hingeelus ning kui psüühika tuge ei saa, pole suurt abi ka tugevatoimelistest preparaatidest, kinnitas meditsiinidoktor ja tuntud loodusravi propageerija Aili Paju.

Kohtla-Järve 1. keskkoolis õppinud Aili Paju on Eestis üks väheseid taastusravi meditsiinidoktoreid. Süvenemine tervise taastamise võimalustesse tõigi ta loodusravi juurde.

Eelmisel reedel Kohtla-Järve keskraamatukogu lugemissaalis huvilistega kohtunud Paju selgitas, et loodusravi põhimõte on võtta inimest terviklikult. "Kõigepealt tuleb ette võtta psüühika, sest üldjuhul on meie hädade põhjus hingeelus. Mingi haiguse diagnoosifaasis leiame sageli, et inimest on kas petetud, reedetud või tal on olnud niisugune koormus, et tema psüühika ei pidanud vastu. Sealt edasi hakkab üks ja teine kehaosa loksuma."

Kui vaim hakkab läbi minema, on tüüpilised hädad, mis inimest kimbutavad, peavalud, liighigistamine või jõuetus. "Kui inimene on päeva lõpuks omadega täiesti läbi, aga järgmisel hommikul peab jälle tööle minema ja end kokku võtma, siis kaob vaimurõõm, mis meid üleval hoiab. Ja kui niisuguses seisus hakata end mürgitama tugevatoimeliste ainetega, samal ajal psüühikat toetamata, pole see lahendus. Arstid ei taha psühhosomaatiliste häiretega inimestega tegeleda. Nad vaatavad, et vereanalüüs on korras ja ütlevad "ei ole sul viga midagi". Aga inimene on hädas ja just siin saab loodusravi väga palju aidata."

Paju lükkas ümber levinud arvamuse, et loodusravi on ainult ravimtaimed, millest ta on arvukalt raamatuid ja artikleid kirjutanud. "Näiteks kui inimene on jõudnud sellisesse seisu, et tal on juba peavalud, ta on hakanud higistama ja süda klopib, tähendab see, et elustiil, mida ta viljeleb, on viinud ta selleni. Ja kui ta tahab terveks saada, siis ta muudab oma elustiili."

Eesti inimene saab läbi toidulisanditeta

Ääretult suureks peab Paju ka toidu rolli. "Kui inimene ei taastu ja on kogu aeg väsinud, siis see tähendab, et ta on toiduga jõudnud teatud mürgistuse astmeni. Nii et tuleb korrigeerida toitu."

Paljureklaamitud toidulisandeid Paju ei propageeri. "Need kallid toidulisandid on toodud meile läänemaailmast. 1960. aastatel algas seal tohutu toiduainete steriliseerimine ja samal ajal pandi juurde säilitusaineid, et toit hästi kaua püsiks. Selle tagajärjel jäi toit puudulikuks ja inimestel hakkasid tekkima tervisehäired. Otsemaid tekkisid kapitalistlikus süsteemis firmad, kes hakkasid tootma toidulisandeid, mis varustasid vitamiinide ja mineraalainetega, mida tavaline toit ei sisaldanud."

Niikaua, kuni meie oma toit on puhas ja ilus, me toidulisandeid ei vaja, arvas Paju. "Kui, siis ehk jaanuaris-veebruaris, mil ka meie toit on muutunud vitamiinivaeseks. Aga teisest küljest paneb toidulisandite propageerimine meie inimesi mõtlema sellele, mida nad söövad. Ja need brošüürid tasub igal juhul läbi lugeda, see teeb targemaks."

Lisaks tervislikule elustiilile ja toidule kuuluvad loodusravi juurde ka veeprotseduurid. Paju rääkis, et tihti pöörduvad tema poole üleminekueas naised, kes ärkavad öösiti üleni higisena ja kloppiva südamega. "Sel juhul soovitan keset ööd üles tõusta ja vee alla minna. Kui ei ole dušši, võib end niiske käterätikuga hõõruda. See on termoregulatsiooni korrastamine ja nädala aja pärast on nad sellest vabad, ei ole vaja hakata mingeid hormoone võtma."

Loodusega suhtlemise rõõm

Ravimtaimede tarvitamise kõrval on Paju sõnul oluline tihe side loodusega. Tema enda tervis on tulnud maakodust. "Otsisin endale palju aastaid maakodu. Juhtus nii, et üks inimene tuli tänaval vastu ja ütles: "Kuulsin, et sa otsisid maakodu. Sain päranduseks talu Tartust 30 kilomeetrit eemal, kas sa ei taha osta?" Läksime seda kohta hurraaga vaatama. Kuus maja, kõigi hoonete katused lasksid läbi, mõnel polnud katust ollagi, aed ümber kukkunud, õunapuud ära järatud... Aga ostsin selle kaadervärgi pikemalt mõtlemata ära. Koju jõudes mõtlesin, et issand, millega ma nüüd hakkama sain. Aga praegu on kõigil hoonetel katus peal, kaks korda olen juba aia ümber teinud ja mulle on olnud väga suur rõõm suhelda elava loodusega."

Paju rääkis, et maal ei ole kunagi igav, ka üksinda olles. "Näiteks tänavu suvel kirjutasin raamatut psühhosomaatikast ehk keha ja hinge vahelistest suhetest. Ma ei lubanud kellelgi enne tulla, kui mul raamat valmis sai. Kõik arvasid, et mul on seal üksipäini igav. Ühel hetkel kuulsin, kuidas minu pääsupere, kellel oli laudas pesa, sädistas mul ukse taga. Läksin välja, raamat peos, istusin trepimademele, et mis nad nüüd seletavad mulle. Ja äkki vaatasin, et kirsipõõsastest hakkas vups ja vups rästaid välja lendama. Asi oli selles, et igal hommikul, kui üles ärkasin, läksin kirsipõõsa juurde ja võtsin mõne marja. Pääsukesed olid seda märganud. Nad ajasid välja neid, kes minu kirsse sõid. Nii et linnud ja taimed suhtlevad meiega alati. Vaat see ongi tervis."

Paju leidis, et peaksime rääkima oma rahva tervisest kõige paremas mõttes, mitte panema ajalehtede esikülgedele käsivarsi ja süstlaid. "Peaksime rääkima sellest, mis meid edasi viiks – perekonnast, inimestevahelistest suhetest, meie tervetest, tarkadest ja edasipürgivatest noortest. Just see on tegelikult haiguste ennetamine, mitte pidev hädaldamine."

SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 30.10.2004

 
Seotud viited
· Veel Isikulugu
· Eesti


Enim loetud teemast Isikulugu:
Marko Kaldur kirjutas kontoriinimestele reisiraamatu



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale