Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Riigieelarve peab vähendama sotsiaalset lõhet
Lugeja kirjutab Tuleva aasta riigieelarve kavasse esitatud 33 muudatusettepanekuga soovivad sotsiaaldemokraadid luua võrdsed võimalused kõigile Eesti elanikele.

Plaanitust rohkem raha tuleb eraldada sotsiaal- ja regionaalpoliitika probleemide lahendamiseks. Samuti näeme ette mitmete avaliku sektori töötajate palgatõusu. Valitsuse koostatud eelarvekava lugedes selgub, et koalitsioon neid küsimusi tähtsaks ei pea.

Tulumaksumäär jäägu endiseks

Enamiku sotsiaaldemokraatide rahaeraldiste katteallikaks on tulumaksulaekumise kasv. Nimelt tuleb veel enne riigieelarve kinnitamist menetleda kolme riigikogu fraktsiooni esitatud tulumaksuseaduse muudatusettepanekuid, mis jätavad nii üksikisiku kui füüsilise isiku tulumaksu määra 2005. aastal 26 protsendi tasemele.

On selge, et valitsusliidu plaanitav maksureform on vaid rikkama vähemuse huvides ja suurendab niigi juba suurt sotsiaalset lõhet ühiskonnas. Meie hinnangul on valitsuse tuluprognoos liiga konservatiivne ka käibemaksu ja aktsiisilaekumiste osas.

Sotsiaaldemokraatide kava kohaselt suureneks 2005. aasta riigieelarve maht rohkem kui 1,1 miljardi krooni võrra. Muudatusettepanekutega suurendatakse tulumaksulaekumist 792 miljonit krooni, aktsiisimaksude laekumist 104 miljonit krooni ja käibemaksu laekumist 231 miljonit krooni.

Tähtsamad muudatusettepanekud

Kõige tõsisemalt lonkab Partsi valitsuse eelarve peretoetuste osas. Toetuste maht isegi väheneb 2 miljoni krooni ulatuses. Sotsiaaldemokraatide arvates tuleb mitmesuguseid peretoetusi suurendada kokku 134 miljoni krooni võrra. Sealhulgas kahekordistada toetusi üksikvanematele, suurendada kolme lapsega perede kvartalitoetusi ning jätta peretoetused toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulgast välja.

9 miljonit krooni suunaksime vanemahüvitise alammäära tõstmiseks 2430 kroonini kuus. Sellisel juhul suurenevad nii vanemahüvitise maksimum- kui miinimummäär protsentuaalselt võrdses ulatuses. Valitsus plaanib tõsta ainult vanemahüvitise ülemmäära.

Puudega inimestele abivahendite soetamiseks tuleb anda riigieelarvest 11 miljonit krooni ja sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsevale tervise arengu instituudile lisaks 80 miljonit krooni HIVi/aidsi ennetamise strateegia, uimasti- ja alkoholismiennetuse riikliku programmi ning tuberkuloosi ennetamise programmi rakendamiseks.

Teeme ettepaneku eraldada omavalitsustele tasandusfondi kaudu lisaks 25 miljonit krooni koolieelsete lasteasutuste pedagoogide palgataseme ühtlustamiseks.

Tööturuamet vajab 103 miljonit krooni, et suurendada töötu abiraha 1000 kroonini kuus Euroopa sotsiaalharta nõudmiste kohaselt. Selle muudatusettepaneku katteallikaks on kokkuhoid toimetulekutoetuste määramisel, kuna suurem töötu abiraha vabastab töötuga pered toimetulekutoetuse vajadusest.

Eraldada omavalitsustele tasandusfondi kaudu lisaks 40 miljonit krooni, millega koolidel oleks võimalik maksta õpilaste töövihikute eest. 65,2 miljonit krooni läheks aga haridus- ja teadusministeeriumile ülikoolide riikliku koolitustellimuse suurendamiseks.

Teeme ettepaneku anda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 miljonit krooni raudteeliikluse infrastruktuuri projekteerimiseks, mille tagajärjel saaks ohtlikud veosed suunata tiheasustatud piirkondadest kõrvale. Reformierakondlasest majandusminister Andrus Ansip venitab probleemi lahendamisega, seades nii tõsisesse ohtu kaubajaamade vahetus läheduses elavad inimesed. 64 miljonit krooni kuluks aga bussiliikluse lisadotatsiooniks, et hoida käigus maakonnaliine.

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) tuleks eraldada 54 miljonit lisakrooni ühtse pindalatoetuse maksmiseks ja põllumajandusministeeriumile 114 miljonit krooni interventsioonikokkuostu kohustuste täitmiseks.

Haridus- ja teadusministeerium vajab 78 miljonit krooni kutseharidussüsteemi ajakohastamiseks ning kutseõppeasutuste pearahakoefitsiendi suurendamiseks.

Palgatõus on võimalik

Politseiamet vajab lisaks 71,2 miljonit krooni politseinike alampalga tõstmiseks 6200 kroonini kuus ja päästeamet 46,8 miljonit krooni päästeametnike palgatõusuks. Lisaraha tuleb eraldada ka lastekodudele, psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodudele, tervisekaitseinspektsioonile, tööinspektsioonile, kinnipidamisasutustele, maksu- ja tolliametile ning esimese ja teise astme kohtutele palkade alammäära tõstmiseks nendes asutustes.

142 miljoni krooni võrra peab suurendama haigekassa eelarvet, et saavutatud arstide ja õdede palgalepet saaks täita vähendamata tervishoiuteenuste kättesaadavust. Paraku tahab valitsus just sealt palgaleppe täitmiseks raha võtta.

Sotsiaaldemokraatide riigieelarve eelnõusse esitatud muudatused tagavad Eestile tasakaalustatud arengu ja vähendavad sotsiaalseid pingeid ühiskonnas. Need ettepanekud aitavad kaasa Eesti muutumisele põhjamaiseks riigiks, mis hoolib kõigist oma elanikest. Eelarve vastuvõtmine valitsuse esitatud kujul tähendaks seda, et enamiku Eesti inimeste elujärg uuel aastal ei parane. Ainult rikkad saaksid veelgi rikkamaks.

EIKI NESTOR,
riigikogu liige,
sotsiaaldemokraat
Teisipäev, 2.11.2004

 
Seotud viited
· Veel Lugeja kirjutab
· Eesti


Enim loetud teemast Lugeja kirjutab:
Sõiduõpetaja kihutab



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale