Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Aidata oma kõige väetimaid on koduse kasvatuse küsimus
Lugeja kirjutab 2005. aasta riigieelarvet on tehtud üle poole aasta, valitsuse esindajad on pidanud pikki ja pidulikke kõnesid, rääkides tähtsatest plaanidest, mis kõik tehakse. Samas ei leita raha kõige väetimate ühiskonnaliikmete abistamiseks.

Rohkem kui 50 miljardit krooni leiab järgmisel aastal oma koha. Nende tähtsate plaanide, suurte sõnade ning märkimisväärse majanduskasvu kiuste on valitsejad jätmas lahendamata puudega inimeste rehabilitatsiooniteenuse ja abivahendite rahastamise probleemid. Samuti planeeritakse jätta andmata juurde vahendeid laste hoolekandeasutustele.

Kuid kui me ei taha olla üdini kasvatamatud ja hoolimatud, siis on probleeme, mille üle ei vaielda. Need lahendatakse lihtsalt ära ja jutt pole mitte probleemidest kaitsekulutuste rahastamisel. Need on küsimused riigieelarve summadest, mis lähevad meie kõige väetimatele – puudega inimestele ja lastele, kel pole kodu.

Praeguseks on siililegi selge, et sotsiaal-, töö- ja palgaküsimused ei ole selle valitsuskoalitsiooni prioriteediks. Kuid siiski, olenemata sellest, missugust poliitikat tehakse, tuleks olla ristiinimene. Ole sa respublikaan, rahvaliitlane või reformar – 5 miljardi suuruse riigieelarve kasvu kõrval 15 miljonit puuduolevast rahast lastekodudele ning 17 miljonit lisaraha puudega inimeste abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuse ostmiseks – nende summade üle ei peaks vaidlema.

Kui janditakse nende küsimuste lahendamisega, siis see on lihtsalt vajakajäämine koduses kasvatuses. Sest raha ju on, küsimus on tahtes aru saada, et meie kõige väetimaid tuleb aidata.

Puudega inimesi esindavad ühingud jätsid tegemata valitsuse vastase miitingu, sest peaminister lubas vanad võlad puudega inimeste ees tasuda. Selle vana võla katteks anti abivahendite soetamiseks lisaeelarvest 8 miljoni krooni asemel aga 1,5 miljonit.

Valitsus kirjutas laste hoolekandeasutustega alla palgaleppe, millega pidi tõstetama kasvatajate palku. Hoolekandeasutused on kokku hoidnud ja ära jätnud kulutused kulutuste järel. Kui palgaraha ei anta, jääb üle loobuda kasvatajatest, ütles üks hoolekandetöötajate esindajatest. Töötajate esindajate sõnul on lastekodudes kriisiolukord ja juhid ei suuda töötajatele elu enam ilusaks rääkida.

Ning vaatamata sellele, et tegemist on lastega, kes on palju üle elanud ja kelle väljavaated edaspidiseks eluks pole sageli toredad, paistab, et valitsuse vastupanu ei murdu. Ja sotsiaaldemokraatide sellekohaseid muudatusettepanekuid eelarvesse ei arvestatud.

Kogu selle krempli juures, nii piinlik kui see ka pole, teatab sotsiaalminister külma kõhuga, et on igati riigieelarvega rahul. Nii peaminister Juhan Parts, rahandusminister Taavi Veskimägi kui ka riigikogu rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok on lastekodude rahastamise kohta öelnud, et arutavad asja. Puudega inimestele lisaraha eraldamise kohta märkis aga Lipstok, et raha lihtsalt rohkem pole. Ja kõik.

Mul opositsioonisaadikuna ei jää midagi muud soovitada, kui et tuleb teha mitmesuguseid aktsioone, hoida probleemi üleval, avaldada koos survet, et väärikas käitumine saaks lõpuks normiks ka valitsejatele. Paistab, et niisama asjad ei parane.

KADI PÄRNITS,
riigikogu liige,
sotsiaaldemokraat
Neljapäev, 2.12.2004

 
Seotud viited
· Veel Lugeja kirjutab


Enim loetud teemast Lugeja kirjutab:
Sõiduõpetaja kihutab



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale