Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Roolijoodikut kaitsnud naised saavad kriminaalkaristuse
Kriminaal Kolm naist saavad kriminaalkorras karistada selle eest, et nad andsid kohtus valeütlusi, püüdes roolijoodikut süüst puhtaks pesta.

Möödunud aasta sügisel sõitsid üks mees ja kolm naist autoga metsa seenele, kuid kellelegi pealtnägijaist tundus auto liikumine kummaline ning ta teatas sellest politseile. Politseipatrull pidaski seeneliste seltskonna kinni, kuid enne kui politseinik autoni jõudis, vahetasid roolis olnud alkoholijoobes juht ning kõrvalistmel istunud naine kohad. Politsei siiski end ninapidi vedada ei lasknud ja koostas mehele väärteoprotokolli. Joobes autojuhtimise eest karistuse saanud mees vaidlustas politsei sellise otsuse kohtus, väites, et tema ei olnud roolis, kui politsei auto peatas, rääkis Viru ringkonnaprokurör Elo Kungla. Ka kõik kolm toona autos viibinud naist kinnitasid kui ühest suust, et roolis oli üks naistest, mitte aga mees. "Kuid kohtus ilmnes ka teisi tõendeid, mis kinnitasid vastupidist, ja karistamisotsus jäi muutmata," sõnas Kungla.

Kuna kohus tuvastas, et autot juhtis siiski alkoholijoobes olnud mees, saadeti kohtust kolme naistunnistaja kohta materjalid prokuratuuri, et kaaluda nende suhtes võimalust kriminaalmenetluse algatamiseks teadlikult valeütluste andmise eest. Enne kohtuistungit oli naisi hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud kriminaalvastutus.

Naisi ootab trahv

"Ka uurimise ajal kinnitasid naised, et nad kohtus ei valetanud, kuid kuna kohtuotsusega oli tuvastatud vastupidist, siis käsitatakse nende ütlusi ikkagi valeütlustena," rääkis prokurör. Kõik kolm naist nõustusid kokkuleppemenetlusega ning kui kohus kokkuleppe kinnitab, peab igaüks neist karistuseks maksma 1500 krooni, mis on miinimumkaristus. Maksimumkaristus sellise teo eest on kolmeaastane vangistus.

Elo Kungla ütles, et tunnistajate vastutuselevõtmist valeütluste eest tuleb aeg-ajalt ette, kuid oma praktikas ta ei mäleta, et keegi oleks hiljem kriminaalmenetlusse sattununa oma valetamist kahetsenud. "Ikka püütakse keerutada, et kas on kohtuistungi protokollis vead või leitakse muu põhjus," selgitas ta.

Tänavu detsembri keskel väljastas Ida-Viru maakohus määruse, kus prokuratuurile tehti ettepanek algatada kriminaalmenetlus kolme tunnistaja, neist kahe politseiniku suhtes. Kõik nad esinesid tunnistajatena kelmuses ja ametiseisundi kuritarvitamises süüdi mõistetud Kohtla-Järve endise politseikomissari Viktor Kostrõkini kohtuprotsessil ning andsid ütlusi süüdistatava kasuks. Kuid kohus tuvastas lõpuks hoopis teised asjaolud, mis viitasid nende tunnistajate valelikkusele. Kuna kõik kolm olid eelnevalt andnud allkirja, et neid on vastutusest valeütluste andmise eest hoiatatud, ootab neid kriminaalvastutus, kui kõrgema astme kohtud otsust oluliselt ei muuda. Politseinikele võib see tähendada ka töökoha kaotust.

ERIK KALDA
Neljapäev, 23.12.2004

 
Seotud viited
· Veel Kriminaal


Enim loetud teemast Kriminaal:
Mida rääkis Knjazev surmaeelsel videol



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale