Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Aasta lõpp suurendab piiriületust
Piirilt Kui kahe aastaga on Narva piiripunkti läbivate veoautode arv kasvanud üle 80 protsendi, siis aasta lõpus ennustatakse veoautode voolu suurenemist, mis võib piirijärjekordi pikendada Narva suunatud lisatööjõust hoolimata.
Konkurentsivõime säilitamiseks on vaja leida kiire ja hea lahendus praegu oma võimete piiril töötava Narva piiriületuspunkti läbilaskevõime suurendamiseks.

Kahe aastaga on veoautode hulk Narva piiripunktis kasvanud 83 prontsedi võrra ning aasta esimese kuuga on Narvas piiri ületanud üle 70 000 veoki, 2002. aastal oli see arv alla 40 000. Ka Eesti ja Venemaa vahet sõitvate busside hulk on kahe aastaga neljakümne protsendi võrra kasvanud ning novembri seisuga oli piiri ületanud üle 4000 bussi rohkem kui kaks aastat tagasi.

Aasta lõpus rohkem turiste

Ida-Viru piirivalvepiirkonna ülema, kolonelleitnant Roland Peetsi sõnul on aasta viimastel päevadel oodata autode voo olulist suurenemist. "Viimase paari päeva jooksul tahavad kaubatarnijad oma kauba ära saata, mis tõstab veokite arvu, samuti suureneb turistide liikumine Peterburist Tallinna," teadis Peets, kelle sõnul suunavad nad piiri teenindamiseks lisajõude teistest kordonitest. Suurem koormus võib aga tähendada järjekordade tekkimist.

Kui eelmisel aastal oli Tallinna-Peterburi rongiliinil aasta lõpus vaid üks lisareis, siis nüüd on reiside hulka oluliselt suurendatud nii raudteel kui ka maanteel. Eurolinesil on enne aastavahetust käigus topeltbussid, teenindamaks suurt hulka Peterburist Tallinna uut aastat vastu võtma sõitvaid kliente. "Peamiselt sõidetakse Tallinna hotellidesse pidutsema," teadis Peets suurenenud reisijate arvu sihtmärke. Lisajõududega töötatakse Narva piiripunktis 3. jaanuarini.

Arenguruumi enam pole

Kui aastavahetusel suurenev piiriületus on ajutine ja aasta alguses tuleb paus, siis tegelikult töötab Narva piiripunkt juba praegu oma võimete piiril ning arenguruumi enam ei ole ja transiidiveokite arvu suurenemine tähendab ka väiksemat läbilaskevõimet ning järjekordade tekkimist.

Kui üldine piiriületuse kasv mahub ennustatud 15 protsendi piiridesse, mis on viimased aastad stabiilsena püsinud, siis veokite arv on suurenenud kahel viimasel aastal 30 protsendi võrra. "Paistab, et kaubavahetus Venemaaga, mis vahepeal oli madalseisus, on liikumist kõvasti kergitanud," ütles Peets. Tema sõnul on vedamine läbi Narva ja Peterburi praegu odavam, kuna sellel teelõigul ei ole tasulisi teid, nagu on Kagu-Eesti kaudu sõites. Lisaks on Narvas võimalik teha tollis eeldeklareerimist, mis tähendab kiiremat asjaajamist piiriületuses. "See tähendab, et Narva on praegu konkurentsivõimeline ja me peaksime seda hoidma," tunnistas Peets, kelle sõnul tuleb leida võimalusi piiripunkti efektiivsemaks töötamiseks. Lahendus selleks oleks kaubatranspordi suunamine linnast välja. "Ehkki veokid ei ummista linna, on selge, et liikluse korraldamine linnas on keerulisem kui näiteks Luhamaa või Koidula piiripunktis," lisas ta.

Kiire tegutsemine teeb konkurentsivõimeliseks

Selleks, et hoida konkurentsivõimelisena nii Narva piiripunkti kui ka Eestit kui transiidimaad, tuleb Peetsi sõnul luua võimalikult head tingimused. "Kui Eestis midagi tegemata jääb, siis soomlased plaksutavad selle peale ainult käsi. Tavaliselt võidab siis see, kes on arengus eespool," tõdes Peets.

ASi Silmet Kinnisvara tegevdirektor Tõnis Seesmaa ennustab, et kui praegu läbib piiriületuspunkti päevas 140-160 liiklusvahendit, siis viie aasta pärast on neid 900-1000.

Kuna piiriületuspunkt töötab juba praegu oma läbilaskevõime piiril, tuleb leida uus lahendus ja mida kiiremini, seda parem. Nii Seesmaa kui ka Peets kuuluvad majandus- ja kommunikatsiooniminister Andrus Ansipi juurde loodud piiriületuse infrastruktuuri väljaarendamise komisjoni, mille ülesandeks on leida võimalikult head lahendused uue piiriületussilla ehitamiseks ja piiripunkti läbilaskevõime suurendamiseks. "Kui raudtee laiendamise vastu hakkasid narvalased protesteerima, siis on oht, et ka maanteele muudatuste tegemisel tõusevad nad tagajalgadele. Seetõttu oleks kaubatransiidi suunamine linnast välja otstarbekas," arvas Seesmaa. Seda enam, et need autod ei jäta linna mitte raha, vaid süsihappegaasi.

Otsene tulu – korras maantee

Transiidi oluline suurenemine just konteinerveokite arvelt tähendab logistikakeskusi ja lisatöökohti, mis omakorda tähendab otsest rahalist kasu Ida-Virumaale.

Kas transiidi kasvust juba praegu tulu saadakse, on keeruline hinnata. "Tuleb lahti mõtestada, mida tulu all silmas peetakse. Kui rahaline tulu kõrvale jätta, siis võib välja tuua remonditud Tallinna-Narva maantee," rääkis Seesmaa. "Seda, et Ida-Virumaa majandus on arenema hakanud, on tunda küll. Kas või sellest, et töötuse tase on viimaste aastate madalaim. Iseasi, kas see transiidiga seotud on," lisas ta.

GERLI ROMANOVITŠ
Neljapäev, 30.12.2004

 
Seotud viited
· Veel Piirilt
· Narva
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Piirilt:
Piirivalve õppekeskuses on viimane sats ajateenijaid



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale