Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kasuisa peksis 16aastast kasutütart
Kriminaal Läinud nädalavahetusel peksis Juri (35) tema kasvatada olevat kasutütart Nataljat (16) nii, et neiul, kes olevat mehega jõhkralt käitunud, tuli traumapunkti pöörduda. Juhtunu kohta on alustatud kriminaalmenetlust ning kasuisa võib ähvardada kuni kolme aasta pikkune vangistus.

Juhtunust teatasid politseile traumapunkti töötajad, kes Nataljale esmaabi andsid: neiul olid tugevad peksmisjäljed näol ja kehal. Pärast peksmist läks kasuisa pakku ning uurijal pole õnnestunud temaga seni vestelda. Neiu sõnul teatas purjus kasuisa, et ta käitub häbematult ja lubab endale liiga palju. Kasuisaga on varemgi olnud skandaaliga lõppenud kasvatuslikke vestlusi, kuid kätt pole ta varem kasutütrele külge pannud, teatas Natalja politseile.

Tingimisi karistus aitab

Prokurör Innokenti Menšikovi sõnul on kasuisa käitumine klassifitseeritav peksu ja kehavigastuste tekitamisena ning teda võidakse karistada rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vangistusega. Kuid tavaliselt piirdub kohus sellisel juhul rahalise trahvi või tingimisi karistusega. „Eelmisel aastal oli mul asi, kus kasuisa piinas kümne aasta vanust last. Kusjuures ekspertide otsus oli just piinamine, mitte peksmine. Kasuisa oli kohtumenetluse ajal kuu aega vahi all ja sai seejärel tingimisi karistuse,“ ütles Menšikov. Prokuröri arvates kaitsevad tingimisi karistused last hästi – peamine, et katseaeg piisavalt pikk oleks. „Kui jutt ei ole päris põhja käinud inimesest, siis selle mõistmine, et üks löök võib vangi viia, on vanemale heaks pidurdavaks asjaoluks,“ arvas Menšikov.

Paljud prokuratuuri jõudvad lastega seotud perevägivalla juhtumid tulenevad vanemate ja raskete teismeliste vahelistest konfliktidest, kus mõlemad osapooled käituvad valesti. „Näiteks varastas teismeline vanematelt raha, nood aga andsid oma emotsioonidele vaba voli. Loomulikult ei õigusta seadus mingil juhul peksmist. Kuid antud juhul pole kasuisa julmusel tüdruku suhtes üldse mingit seletust – tal polnud põhjust käsi käiku lasta,“ ütles prokurör.

Perevägivallaga seotud juhtumeid on juurde tulnud

Narva noorsoopolitsei juhtivinspektor Aleksandra Rezunkova ütles, et 2003. aasta lõpust peale on perevägivallaga seotud asju palju juurde tulnud. Mullu registreeriti 11 lastega seotud perevägivalla juhtumit, varem registreeriti neid aastas neli. „See on varjatud kuritegu, millest lapsed ise teatavad väga harva,“ nentis Rezunkova.

Peamiselt langevad perevägivalla ohvriks 7- kuni 11aastased lapsed.

IRINA TOKAREVA
Kolmapäev, 12.01.2005

 
Seotud viited
· Veel Kriminaal
· Narva


Enim loetud teemast Kriminaal:
Mida rääkis Knjazev surmaeelsel videol



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale