Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kohustusliku tervisekontrolli nõue leiab perearstide seas vastuseisu
Tervishoid Sotsiaalministeeriumi plaan muuta tervisekontroll kohustuslikuks tekitab perearstide seas vastuseisu.

Sotsiaalministeerium kavatseb Eestimaa rahva suunata kord aastas kohustuslikus korras perearsti juurde läbivaatusele. Lauskontrolliga tehakse algust juba järgmisel aastal, esialgu on kontrollis käimine siiski vabatahtlik. Edaspidi kavandatakse tervisekontrolli eirajatele karistuseks omavastutustasu ehk visiiditasu suurendamist. "Karistamine jääb siiski viimaseks võimaluseks," ütles sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand Postimehele, "loodame, et inimeste teadlikkus tõuseb ja nad mõistavad, et lihtsam ja odavam on haigusi ära hoida kui neid pärast ravida."

Erinevalt patsientidest, kes Põhjaranniku tänavaküsitluse andmetel ministeeriumi kavatsusi toetavad, ei kiirusta perearstid neid takka kiitma, peljates töökoormuse hüppelist kasvu ning nägemata lauskontrolli järele vajadust.

Jõhvis tegutsev perearst Piret Müürsepp tunnistab, et suhtub lauskontrolli kehtestamisse esialgu negatiivselt. "Perearstide koormus on praegugi suur," märgib ta. "Keskmiselt on nimistus 1700 inimest, osal arstidel koguni 2000 ligi – kust see aeg võetakse, et neid igal aastal läbi vaadata? Ainuke võimalus on hakata ka öösel vastu võtma."

Ka sondalasi raviv perearst Ruth Pulk ei pea terve nimistujao inimeste iga-aastast läbivaatust päris mõeldavaks. "Ma ei kujuta sellist lauskontrolli hästi ette," tõdes ta. "Kas seda on ikka vaja?"

Müürsepa arvates on tervisekontrolli võimalik muuta kohustuslikuks vaid juhul, kui selleks otstarbeks koolitada välja eraldi kaader. "Perearstide ülesandeks jäägu eelkõige ikkagi ravimine, profülaktilisteks läbivaatusteks oleks vaja eraldi arste ja õdesid," leiab ta. "Puude vormistamine on perearstidel juba niigi lisakohustusena kaelas."

Töömahu hüppelise kasvu kõrval tekitab perearstides küsimusi ka tervisekontrolli sisuline pool. "Milliseid haigusi tuleks sel juhul diagnoosida, sest kõiki pole ju võimalik? Kes selle kinni maksab?" on Müürsepale ministeeriumi plaanis veel liiga palju küsitavat.

Pulga hinnangul hakkab lauskontroll kohati dubleerima praegu toimivaid tervisekontrolle. "Lapsi vaadatakse niigi regulaarselt läbi ning tehakse kaitsepookimisi, samuti toimub täiskasvanu tööleminekueelne tervisekontroll, osa vanuserühma puhul tehakse südame-veresoonkonna uuringuid – nii et kontrolli tehakse juba ka praegu," tõdes Pulk, kelle sõnul vajavad eri vanuserühmad pealegi erisuguseid uuringuid, kuna neil on soodumus mitmesugusteks haigusteks.

Külvar Mandi sõnul vajavad nõuded profülaktilise läbivaatuse sisule veel täpsustamist. Samuti ei ole Mandi sõnul esialgu teada, kui palju tervisekontrolliks raha kulub.

Erinevalt perearstide esialgsest negatiivsest hoiakust on Eesti rahva lauskontroll arstikabinetis leidmas poolehoidu kiirabitöötajate seas. Narva haigla erakorralise meditsiini kliiniku juhataja Pille Letjuka märgib, et osa inimesi puutub tervishoiusüsteemiga esimest korda kokku alles siis, kui häda nii suur, et vaja kiirabi kohale kutsuda. "Kõik ei tea isegi, kes nende perearst on," tõdes Letjuka. "Alles meil oli siin väljakutse ühe südamehäiretega vanammi juurde, kes polnud pärast perearstisüsteemile üleminekut kordagi arsti juures käinud."

Letjuka hinnangul võib tervisekontrolli muutmine kohustuslikuks vähendada selliste inimeste arvu ning hoida nende tervist, kes saavad oma kõrgvererõhutõvest või suhkruhaigusest teada alles haiglas, kuhu kiirabi neid insuldiga viis.

TIIA LINNARD
Laupäev, 22.01.2005

 
Seotud viited
· Veel Tervishoid
· Narva
· Eesti


Enim loetud teemast Tervishoid:
Pesemine sügelisi ei kohuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale