Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
HIV-positiivsete naistega tehtav ennetustöö takerdub soovi ja seaduste taha
Tervishoid Vanemalt lapsele HI-viiruse leviku ennetamist õppinud kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja meditsiinitöötajad tõdesid, et paljuski takistavad ennetustööd HIV-positiivsete enda soovimatus ravi saada ning liiga jäigad seadused.

"Kui HIV-positiivne rase end varakult arsti juures arvele võtab ja rakendusele võetakse kõik tervishoius olemas olevad ennetusmeetmed, siis on oht, et laps HI-viirusesse nakatub, vaid paar-kolm protsenti," ütles Ida-Virumaal HI-viiruse emalt lapsele leviku ennetamise projekti juht Tiia Pertel. Et HIV-positiivse ja tema lapse elukvaliteeti tõsta, on oluline, et kõikidel osapooltel – nii meedikutel kui ka sotsiaaltöötajail – oleksid teadmised, kuidas neid aidata, ning tehtaks omavahel koostööd.

Perteli sõnul on ennetuse juures oluline see, et reproduktiivses eas naised saaksid käia arsti juures kontrollis ning et soovimatuid rasedusi oleks võimalikult vähe.

"Üha enam sagenevad juhtumid, kus last ootav naine saab alles end rasedana arvele võttes teada, et ta on HIV-positiivne," ütles Pertel.

Pertel tõdes, et koolitusel pakutakse välja võimalused, kuidas asjad peaksid toimima, kuid elus kõik paraku nii ei lähe, sest tavaliselt pole HIV-positiivsetel tervisekindlustust ja nad ei tunne oma õigusi. Näiteks ei teata, et alates 12. rasedusnädalast kehtib kõigile rasedatele ravikindlustus. Seega minnakse liiga hilja arsti juurde ning aborti tegema, mille eest tuleb maksta, ning eelistatakse hoopis sünnitada, tõdesid meedikud.

Nii leiti ühise arutelu käigus, et tuleb teha ettepanek, mille järgi võiks HIV-positiivsetel naistel olla võimalus tasuta naistearsti juures käia.

Teise terava probleemina tõstatati koolitusel andmekaitseseaduse jäikuse küsimus, mis võib takistada HIV-positiivseid emasid aitamast.

"Ma ei saa HIV-positiivsele emale meelde tuletada, et ta peab arsti juures käima, või talle abi pakkuda, kui ma ei tea, et ta HIV-positiivne on," ütles Mäetaguse lastekaitsespetsialist Marika Laanemäe.

Perteli arvates ei tohiks sotsiaaltöötajate või psühholoogide töö sellisest infost küll sõltuda.

Tihtipeale ei tea HIV-positiivsete noorte emade vanemadki nende haigusest ning siis, kui HIV-positiivne ema ei ole halva tervise tõttu või mõnel muul põhjusel enam võimeline last kasvatama, võib tekkida olukord, kus lapse elu on ohus. Perteli sõnul on siin probleemiks eelkõige ühikonna eelarvamuslik suhtumine ning kui seda oleks vähem, siis ei kardetaks ka oma saladust lähedastele avaldada.

Probleem andmekaitsega tekib ka lapsendamise puhul, sest arstil pole õigust kasuvanemaks saada soovijaile öelda, et laps, keda nad lapsendada tahavad, on HIV-positiivne. Ja kui tulevased vanemad sellest teadlikud pole, siis ei tea nad lapsega ka ravil käia, seades lapse elu niiviisi ohtu, tõid meedikud näiteks.

Koolitusel tõdeti, et sellistele probleemidele tuleks juhtida andmekaitseinspektsiooni tähelepanu.

Statistika andmetel oli läinud aasta septembri keskpaigaks end Ida-Viru tervishoiuasutustes arvele võtnud 62 HIV-positiivset rasedat, see tähendab, et iga kahekümnes sünnitaja maakonnas võib olla HI-viiruse kandja.

ERIKA PRAVE
Kolmapäev, 26.01.2005

 
Seotud viited
· Veel Tervishoid
· Mäetaguse
· Ida-Virumaa


Enim loetud teemast Tervishoid:
Pesemine sügelisi ei kohuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale