Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Üleujutusele leiti lahendus
Keskkond Eile arutasid Eesti Põlevkivi ja riigimetsa majandamise keskuse esindajad, kuidas Vasavere piirkonnas maad üle ujutanud liigvesi ära juhtida.
Eesti Põlevkivi kontrollpuurkaev muutus Vasaveres kõrgele tõusnud põhjavee tõttu nõiakaevuks, mida Kalmer Sokman detsembris omapärase vaatamisväärsusena esitles.

ASi Eesti Põlevkivi keskkonnajuhi Kalmer Sokmani sõnul on meie piirkonnas suletud ja peatatud kaevanduste tagajärjel kujunenud omapärane allmaajärvistu; põhjavesi on täitnud kaevanduskäigud ning tõusnud maapinna lähedale oma endisele kaevandamiseelsele tasemele.

"Kõigi viimastel aastatel suletud kaevanduste sulgemisprojektide käigus koostati ka keskkonnamõju hinnang, kus muu hulgas prognoositi põhjavee taset," rääkis Sokman.

Prognoosi kohaselt pidanuks põhjavesi jõudma Kose-Vasavere piirkonnas kõrgtasemele (kuni 50 m merepinnast)) aastal 2006.

Ülemöödunud aasta veerikas august, möödunud aasta ohtrad sademed ning rohkete suladega aastavahetus tõstsid põhjavee taseme seal juba nüüd 47 meetrini. Selle tulemusena on põhjavesi madalamates kohtades läbi lõhede ja tamponeeritud tuulutussurfide maapinnale jõudnud ning uputab mitmes kohas nii riigi- kui erametsa.

Eile otsisid Eesti Põlevkivi, Põlevkivi Kaevandamise ASi, riigimetsa majandamise keskuse ja lähikonna omavalitsuste esindajad koos lahendust, kuidas liigvett metsaaladelt jõgedesse juhtida.

Sannikoja vajab puhastamist

"Vanadelt kaartidelt on näha, et kaevanduseelsel ajal olid sellel praegusel uputusalal soo ja allikad," rääkis Sokman. "Kuni kaevandus töötas, dreenis see ka veekihte."

Nüüd, mil põhjavesi kunagise taseme on saavutanud, tuleb ülearusele veele anda võimalus uputamise asemel jõge mööda ära liikuda.

Ahtme metskond on võtnud nõuks Pühajõkke suubuva Sannikoja ära puhastada, et veele sel moel vaba äravool võimaldada.

"Sannikojas on kogu aeg mingil määral vett olnud, kuival ajal vähem, suurvee ajal rohkem," rääkis metsaülem Margus Reimann. "Oja on aga veele kohati raskesti läbitav: koprad on sinna tamme ehitanud, mõnes kohas on nõlv sisse kukkunud, kaldalt on vette puid ja risu langenud."

Reimanni sõnul ootab metskond praegu keskkonnateenistuselt nõusolekut oja puhastamiseks.

"Niipea, kui selle saame, alustame ojakalda puhastamist umbes viie meetri laiuselt," rääkis Reimann.

Kallas on vaja puhastada selleks, et ojale oleks võimalik tehnikaga ligi pääseda ja ojasäng kõigest liigsest puhastada.

"Kaldal maha võetava materjali jätame enamalt jaolt sinnasamasse maha, traktoritele alla," selgitas Reimann. Puhastustööd tuleb teha talvel, kui maa veel külmuma peaks, või siis suvel, kui vett vähem on. Sel aastal tuleb see töö kindlasti ära teha."

Reimanni sõnul on Sannikoja kogu uputusala eesvooluks olnud niikuinii, sestap on ta üpris kindel, et puhastatud oja suudab kogu maast välja tulvava põhjavee vastu võtta ja Pühajõkke viia.

Eesti Põlevkivi rajab puuraugu

Eesti Põlevkivi kavandab põhjaveetaseme stabiliseerimiseks puuraugu rajamist.

"Sannikoja juures on üks madalamaid kohti, kus põhjavee tase on 42,2 meetrit merepinnast; sinna võikski puuraugu rajada," pakkus Sokman.

Umbes poolemeetrise läbimõõduga puurkaev puuritakse otse kaevanduskäiku, misjärel sealt väljuv vesi isevooluteed Sannikojja suundub.

Et põhjavee väljavoolu kontrolli all hoida, paigaldatakse puuraugu torule sulgur.

"Meil on puuraugu rajamiseks kõik vahendid olemas," kinnitas Sokman, lubades, et see töö võetakse käsile niipea, kui vastavatest ametkondadest luba käes.

Kaks metsaomanikku, kes üleujutuspiirkonda jäävate metsade pärast muretsedes Eesti Põlevkivi poole on pöördunud, peaksid oma murele samuti lahenduse saama.

Neist ühe mets peaks liigveest vabanema pärast puuraugu rajamist ja Sannikoja vastuvõtuvõime suurendamist. Teine metsaomanik täpsustab koos Viru kaevanduse esindajatega, millised kraavid puhastamist vajavad, misjärel kaevandus selle töö teha võtab.

KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 27.01.2005

 
Seotud viited
· Veel Keskkond
· Eesti
· NASA


Enim loetud teemast Keskkond:
Reisikiri võib tuua ränga rahatrahvi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale