Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kõnnu dendropark jätkab väikeste lisanditega endisel kursil
Keskkond Kõnnu dendropargis on kavas pargi arendamise kõrval keskenduda keskkonnaharidusele ning väärtustada Kõnnu küla ajalugu paviljoni kujundatava ekspositsiooniga.

Mullu kakskümmend aastat vanaks saanud Kõnnu dendroparki tabas aastalõpul valus kaotus: manala teele läks pargi asutaja, hooldaja ja hing Endel Kaljuvee.

"Päris kindlasti ei jäta me seda pärandit niisama, vaid arendame edasi," kinnitab Endel Kaljuvee väimees, Sagadi mõisa arendusjuht Jaanus Tuusti, kes dendropargiga selle algusest saati seotud olnud.

"1984. aastal me koos dendropargi tegemist alustasime," tõdeb ta. "Kõik projektid tegime ühiselt: arutasime kõik läbi ja mina kirjutasin valmis."

Dendropargi rajamisel oli peamiseks ajendiks saada selgust võõrpuuliikide kasvatamise võimalustest Alutaguse karmides kliimatingimustes.

Kõnnu on karm paik

Praegu ligineb dendropargis esindatud puu- ja põõsaliikide arv neljasajale, igal aastal on lisandunud kümneid ja kümneid uusi istikuid.

"Sellesuunaline areng kindlasti jätkub, aga lõpuks tuleb mingi piir ette," tõdeb Tuusti. "Esiteks jääb vaba maad, kuhu istutada, aasta-aastalt vähemaks. Teiseks selekteerib ilmastik välja need puud ja põõsad, mis selles karmis kliimas tõenäoliselt ikkagi kasvama jäävad."

Tuusti sõnul on raudkindel, et taim, mis Kõnnus kasvama läheb, läheb kasvama terves Eestis.

"Jah, Kõnnu on nii karm paik," naerab ta. "Viru kolhoosi ajal oli meil seal ilmajaama vaatluspunkt; tavaliselt oli Kõnnus alati mõni kraad külmem kui Kuusikul, kus muidu ikka kõige külmem koht on. Just varajased ja hilised külmad takistavad nii puude õitsemist kui arengut – külm võtab noored kasvud tihtilugu hiliskevadel ära. Kõnnu probleem pole mitte niivõrd talvine madal temperatuur, kui kevadised hiliskülmad ja varakülmad sügise poole."

Park kõigile avatud

Aastal 2001 loodi sihtasutus Kõnnu Dendropark.

Jaanus Tuusti sõnul oli sihtasutust vaja pargi arendamiseks. "Muidu oleks tegemist olnud eravaldusega, aga kuna keskkonnateenistus on meid aastaid toetanud, peab selline park olema kõigile avatud. Seetõttu ei küsita seal ka piletiraha ning inimesed võivad pargis vabalt käia. Sihtasutuse nõukogu liikmed mingit tasu ei saa, kui välja arvata füüsilise töö tegemise kaudu saadav tervis."

Kuna dendropark on maakondlikus külastuskohtade nimistus kirjas ja mitmel kaardil vaatamisväärsusena välja toodud, on külastajaid piisanud.

"Ma ei ütleks, et liiga palju – siis peaks giid pidevalt kohal olema. Kui on üksainuke inimene, kes samal ajal ka parki hooldab – nagu see seni oli –, jääb tal üsna vähe aega giiditööd teha. Endlile helistati ja lepiti kokku, misjärel ta külastajad vastu võttis, neile aeda näitas ning neid dendroloogia alal haris."

Maja tühjaks ei jää

Dendropargi tuleviku suhtes on Endel Kaljuvee pärijatel terve rida plaane.

"Lähim plaan on selline, et Endli tütar Asta Tuusti soovib sinna lausa elama asuda," vahendas Jaanus Tuusti.

Tänavu kevadel ja suvel on kavas ka elumaja – jooksukuulsus Mart Vildi sünnikoha – väike remont, et see tõsisemaks elamiseks ette valmistada. Esialgu jääb see paik ilmselt üksnes suviseks elamiskohaks (nagu see oli ka Endel Kaljuveele), tulevikus võib sellest saada aga ka aastaringne elupaik.

Et nii suurt maa-ala (6 ha) hooldada ja sellel silma peal hoida, peab kevadest sügiseni kindlasti keegi pidevalt kohapeal olema.

"Sel aastal lahendame selle oma sihtasutuse nõukogu liikmete ühisel jõul," ütles Jaanus Tuusti. "Järgmisel aastal selgub, kas sinna tuleb alaline elanik või leiame – võib-olla valla toel – inimese, kes parki hooldaks."

Suund keskkonnaharidusele

Kindlasti on edaspidi vaja ka programme, mida külastajate grupid saaksid ise, ilma giidi põhjaliku abita kasutada: panna marsruudid paika, kirjeldada täpselt selle äärde jäävaid puid ja põõsaid.

Kuna Asta Tuusti on väga tugev keskkonnahariduse spetsialist, on tal plaanis siduda Kõnnu dendropark keskkonnahariduslike programmidega.

Kõnnu denropark sobiks hästi viimasel ajal tunnustust pälvinud õuesõppimise paigaks. Jaanus Tuusti arvates on võimalik kujundada pargis üks koht lastele töötegemiseks; õuesõppimise põhiidee tarvis – viia lapsed välja loodusesse – on dendropark tervikuna suisa ideaalne koht.

Veel on dendropargi jätkajatel kavas kujundada sealses paviljonis üks väike ruum Kõnnu küla ekspositsiooniks. Mart Vilt on lubanud sinna omalt poolt materjali anda, Kõnnus sündinud muusiku ja kultuuritegelase Alfred Karindi järeltulijatelt loodetakse samuti väljapaneku jaoks abi saada.

Raha tuleb üles leida

SA Kõnnu Dendropark on tänu projektidele saanud juba aastaid mitmelt poolt rahalist toetust. Ka tänavu on kavas maakondlikust keskkonnaprogrammist raha taotleda, küla arenguks ja ekspositsiooni arendamiseks plaanitakse kirjutada projekt ettevõtluse arendamise sihtasutusele.

"Tuleb otsida kõiki võimalusi," kinnitas Tuusti. "Oleme kaalunud ka pargi külastamise tasuliseks muutmist. Endel Kaljuvee seda oma eluajal vajalikuks ei pidanud. Kui peame hakkama kellelegi pargi hooldamise eest palka maksma, võib see võimalus jälle kõne alla tulla."

Ida-Virumaa keskkonnateenistus on seisukohal, et praegu kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimistus olev Kõnnu dendropark võiks tulevikus saada vabariikliku tähtsusega maastikukaitsealaks.

"Vabariiklik kaitseala on kindlasti rohkem aktsepteeritav ja sinna laienevad keskkonnaministeeriumi mõningad regulatsioonid, mistõttu on ilmselt võimalik lihtsamalt raha peale saada," arutleb Tuusti. "Loomulikult tuleks siis ka kohustusi ja lisatööd juurde. Aga kindlasti on Kõnnu dendropark Oru pargi kõrval üks liigirikkamaid ning kui Oru vanad puud hakkavad juba surema, siis Kõnnu pargi omad on just parasjagu kasvujõus. Selles mõttes on Ida-Virumaal järjepidevus taastatud."

KÜLLI KRIIS
Laupäev, 29.01.2005

 
Seotud viited
· Veel Keskkond
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Keskkond:
Reisikiri võib tuua ränga rahatrahvi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale