Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kui palju maksab tasuta arstiabi?
Tervishoid Kindlustatud isikul on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt õigus saada kõiki arstiabi liike – s.o üld- ja eriarstiabi, kiirabi ning vältimatut abi – tasuta. Kuid kas see on alati nii? Järgnevalt vaatleme neid juhtumeid, mil kindlustatud patsient peab tervishoiuteenuste eest ise maksma.

Lisatasud

Visiiditasu

Eriarstiabi osutajal on õigus ambulatoorse abi osutamisel nõuda kindlustatud isikult visiiditasu. Visiiditasu piirmääraks on 50 krooni, st sellest rohkem ei saa tervishoiuteenuse osutaja nõuda. Visiiditasu ei võeta rasedalt alates raseduse 12. nädalast, alla 2aastaselt kindlustatud lapselt ning juhul, kui vältimatu ambulatoorse arstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse raviteenuse osutamine.

Voodipäevatasu

Haiglas ravil viibimise ajal võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuste eest voodipäevatasu. Tasu võetakse iga haiglas alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 päeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Voodipäevatasu piirmääraks on 25 krooni. Voodipäevatasu ei võeta intensiivravi osutamise ajal, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele.

Tasu koduvisiidi eest

Üldarstiabi osutaja, s.o perearst võib nõuda kindlustatud isikult tasu koduvisiidi eest. Tasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada 50 krooni, sõltumata kindlustatute arvust sama koduvisiidi kohta. See tähendab, et näiteks kui perearst teeb koduvisiidi ja osutab raviteenuseid kolmele perekonna liikmele, on tasu ikkagi 50 krooni. Tasu koduvisiidi eest ei võeta rasedalt alates 12. nädalast ja alla 2aastaselt kindlustatud lapselt.

Patsiendi täiendav omaosalus

Tasuta ambulatoorse eriarstiabi saamise eelduseks on perearsti või eriarsti saatekiri. Kui kindlustatud isikul puudub saatekiri, siis ei võta haigekassa tasu maksmise kohustust üle ning isik peab saadud tervishoiuteenuste eest ise maksma. Ilma saatekirjata osutatakse ambulatoorseid raviteenuseid kindlustatud isikule ainult seoses trauma, kroonilise haiguse, tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaigusega või juhul, kui talle osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.

Omaosalust rakendatakse samuti teatud statsionaarsete tervishoiuteenuste saamisel. Näiteks mõnda liiki taastusraviteenuste eest on rakendatava omaosaluse määraks 20% maksumusest, mille kindlustatud patsient peab ise maksma. Ühe ravipäeva hinnaks on 465 krooni, millest 372 krooni (s.o 80%) hüvitab haigekassa ja 93 krooni (s.o 20%) patsient ise. Abort, mis on tehtud naise enda soovil, on samuti osaliselt tasuline. Haigekassa hüvitab selle maksumusest 70%, ülejäänu (30%) tasub naine. Tervishoiuteenuste loetelu kohaselt on abordi maksumuseks koos anesteesiaga 1515 krooni.

Tasulised raviteenused

Täielikult tasulised on ravikindlustuse seaduse kohaselt hambaravi ja -proteesimise teenused alates 19. eluaastast. Kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis on 150 krooni aasta jooksul, rasedale hüvitatakse 450 krooni aastas ning alla 1aastase lapse emale ja suurenenud hambaraviteenuse vajadusega inimesele hüvitatakse 300 krooni aastas. Hambaproteeside maksumusest hüvitatakse vähemalt 63aastasele ja vanaduspensionärile 2000 krooni kolme aasta jooksul. Summa, mis ületab 2000 krooni, peab kindlustatu ise maksma.

Raviteenuste maksumusest

Kui kindlustatud isik soovib saada tervishoiuteenuseid ilma saatekirjata (v.a saatekirjata osutatavad teenused) või väljaspool järjekorda, siis lisaks eelpool nimetatud tasudele peab patsient kinni maksma ka raviteenuse enda. Kusjuures tuleb arvestada, et raviteenuste saamine väljaspool ravijärjekorda ei tohi halvendada järjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi. See omakorda tähendab, et patsient ei pruugi kohe või isegi samal päeval arsti tasulisele vastuvõtule pääseda. Kui patsient pääseb nimetatud tingimustel arsti juurde, siis peab ta tasuma arsti vastuvõtu eest ning maksma kinni vajalikud uuringud ja protseduurid. Näiteks eriarsti vastuvõtt maksab 121 krooni, mis hõlmab ka mõningaid vereanalüüse, ja kui patsient soovib saada lisauuringuid, siis näiteks ultraheliuuringu maksumuseks on 143 krooni, EKG – 36 krooni, rindkere röntgen – 123 krooni.

VERONIKA KOSSAR,
SA Ida-Viru Keskhaigla jurist,
Tartu ülikooli magistrant
Teisipäev, 1.02.2005

 
Seotud viited
· Veel Tervishoid


Enim loetud teemast Tervishoid:
Pesemine sügelisi ei kohuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale