Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Liigvesi ohustab üha rohkemaid omavalitsusi
Keskkond Puurkaevud, mille abil Jõhvis põhjavee taset kontrollitakse, näitavad praegu selle aasta kõige kõrgemat veeseisu; suletud kaevandustest maapinnale tungiva vee pärast tuntakse muret ka ümberkaudsetes valdades.
"Täna on ainult 30 sentimeetrit, kaks päeva tagasi oli veel 40 ja kuu aega tagasi 70," mõõdab Jõhvis Kungla tänavas elav Eha Sild köögipõranda aluses keldris veetaset. Tänavaäärsed kraavid on tema sõnul umbes ja vihmade ajal pilgeni vett täis. Pilgeni täis on ka Eha Silla elamu ja sauna settekaev, mille tühjendamisel suurt mõtet pole – kohe tuleb uus vesi kõrvalt sisse.

"Tallinna-Narva raudteest paremale poole jääv metsaala on vett täis. Vasavere juures annab Ahtme kaevandus vett välja, Kose külje all uputab Tammiku kaevanduse vesi," räägib Jõhvi abilinnapea Priit Kesler.

Väga ohtlikus olukorras on tema sõnul Jõhvi põhjapoolne serv. Viimatised mõõtmised kontrollpuurkaevudes näitasid selle aasta kõrgemaid veeseise: Sompa tänava puurkaevus, mida Kesler nimetab linna põhjaosa indikaatoriks, küündis põhjavesi 13. jaanuaril 53,3 meetrini üle merepinna.

"Kui 51-52 meetri peal püsib, siis on keldrid teisel pool Rahu tänavat veel kuivad, edasi hakkab vett välja pressima," tõdeb Kesler.

Majaalune vett täis

Jõhvis haigla lähikonna eramurajoonis elav Õie on majaaluses keldris loksuva veega hädas tunamullusest uputusest saati.

"Enne seda tuli vesi keldrisse ainult kevadise suurvee ajal ja kadus varsti jälle ära, nüüd püsib vesi pikalt," räägib ta.

Kartuleid-porgandeid pole Õie sestsaati saanud keldrisse panna. Moosipurkide tarvis sättis riiulid üsna keldri lae alla. Ära ei upu, aga hallitusekord on purkidel peal.

"Toapõrandani vesi ei ulatu, aga otse maapinnal oleva keldriaknani küll," räägib Õie.

Ka aias on põhjavee tasemest sõltuvalt vähem või rohkem vett.

Vanaproua on pahane linnavõimu esindajate peale, kes inimestele süüks panid, et nood oma majad soo peale ehitasid.

"Mingit sood polnud siin, mets kasvas peal, kui ehitama hakkasime," mäletab ta oma abikaasat tulevasel ehitusplatsil puid maha võtmas.

Hädad hakkavad kuhjuma

Illuka vallavanem Tarmo Kollo tunnistab, et valla Kose-poolses otsas on mõne talumehe madalamad heinamaad ja metsatükid vee all. Ja et detsembrist hakkas Viru kaevandus Vasavere külla vett vedama – kuue-seitsme majapidamise kaevuvesi on sulfaatidest rikutud. Millest järeldub, et rikkujaks on kaevandusvesi, mitte kõrgele tõusnud põhjavesi.

Kokkuleppel Eesti Põlevkiviga võetakse regulaarselt veeproove kõigist selle piirkonna kaevudest.

"Üldiselt on tendents, et ajapikku pestakse sulfaadid veest välja," loodab Kollo kaevuvee puhtuse looduslikku taastumist.

Maid uputav liigvesi ise ära ei kao. "Kui looduslik foon taastus, ilmnesid aastate jooksul tegemata jäetud tööd," viitab Kollo puhastamata kuivenduskraavidele.

Kuivendussüsteemid on umbes ka Mäetaguse vallas. Uputust seal veel ei ole, aga ohu märke oskab volikogu esimees Jaan Surva juba näha.

"Kui Sompa kaevandus uppus, siis reostusid umbes 70 meetri sügavusele puuritud kaevud," räägib ta.

Õli on tema sõnul maa all kõvasti. Kui aherainemäed 1962. aastal põlema hakkasid, lekkis maa alla üksjagu fenoole ja ega need sealt kusagile kadunud ole.

Ühe Sompa aherainemäe sees toimub mingi protsess praegugi, teab Surva.

Ja Rannapungerja jõgi, kuhu jõuab Estonia kaevandusest välja pumbatav vesi, on Väike-Pungerjal ümbruse heinamaad soostanud.

"Kaevandusest tulevas vees on nii palju hõljuvaid osakesi, et need on jõe põhja tõstnud ja jõgi ajab üle," selgitab Surva.

Enne kaevandusi oli Mäetagusel suurvee ja lausvihmade ajal probleemiks, et vesi ei tahtnud maa sisse ära minna – Kalina soost tuli sedapalju vett peale. Viru kaevandus on soo kuivaks tõmmanud.

Aga kui Viru kaevandus ükskord suletakse... Ja kui kunagi ka Estonia kinni läheb...

"Me peame sellele juba praegu mõtlema," toonitab Surva.

Üleliigne vesi Pühajõkke

Tunamullu sügisel kolme linna ja kolme valla alustatud pika nimega uuringuprojekt liigvee ärajuhtimiseks ootab teise etapi jaoks rahastamisotsust. Keskkonnainvesteeringute keskuse nõukogu otsustab vajaliku 1,5 miljoni krooni eraldamise sel reedel.

"See uurimus peab andma meile suunad, kuidas edasi toimida," ütleb Priit Kesler.

Uuringust peab muu hulgas selguma, kui puhas see maa-alune vesi on; kas seda võib otse Pühajõkke (ja merre) lasta või tuleb enne puhastama hakata.

Selguma peab seegi, kui suures koguses vett hakkab Pühajõkke lisaks minema ning kas jõgi suudab seda vastu võtta.

Toila valla maakorraldaja Hannes Kohtring Pühajõe vastuvõtuvõimes ei kahtle. Erilisi üleujutusi pole seal seni olnud, väiksemad olid tingitud Mägara oja ummistustest.

Oja on kavas tänavu suvel lamapuidust ja kopratammidest puhastada, raha selleks on juba olemas (keskkonnainvesteeringute keskuselt ligemale 600 000 krooni pluss omaosalus, milles 100 000 krooniga osaleb ka Jõhvi linn) ning lähipäevil kuulutatakse välja riigihange töö teostaja leidmiseks.

Alustatakse eesvooludest ja liigutakse ülespoole. Jätkamiseks loodetakse raha saada suurest projektist, milles osalevad ka kõik teised liigveega hädas olevad omavalitsused.

Viivitada enam ei tohi

"Kui uuring tehtud ja suunad käes, tuleb hakata projekteerima, raha taotlema ja ehitama," ütleb Priit Kesler. "Ja sellega on kiire, asi on niigi liiga kaua veninud."

Kiire on teistegi sellesuunaliste uuringutega. Näiteks pole kellelgi ettekujutust, mis saab siis, kui suletud kaevandustesse kogunenud vesi maa all tõsiselt liikuma hakkab.

"Selge on see, et põlevkivi muutub vee sees pudedaks," kinnitab Jaan Surva. "Kui kiiresti see mureneb, millal võivad selle tulemusena tekkida varingud, ei ole keegi uurinud. Kui üks kambriplokk sisse kukub ja seal all on tuhanded kuupmeetrid vett... Elamute all on tugevdatud tervikud, need peavad natuke kauem vastu; tavatervikud annavad rutem järele."

Surva sõnul on Mäetaguse vallajuhid selleteemaliste uuringute vajalikkust korduvalt tõstatanud; on pakkunud ka valla rahalist osalemist uuringutes. Paraku pole asjast kinni hakatud.

KÜLLI KRIIS
Teisipäev, 1.02.2005

 
Seotud viited
· Veel Keskkond
· Jõhvi linn
· Narva
· Illuka
· Mäetaguse
· Eesti


Enim loetud teemast Keskkond:
Reisikiri võib tuua ränga rahatrahvi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale