Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Iga kolmas kooliõpilane on depressioonis
Tervishoid Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis läbi viidud uurimuse kohaselt kannatab iga kolmas õpilane depressiooni all; enim märgitud tunnused olid väsimus, süütunne ja närvilisus.

Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituut uuris eelmisel aastal laste depressioonitaset, küsitledes 398 õpilast Läänemaal ja 156 õpilast Kohtla-Järvel.

Instituudi teaduri Kairi Kõlvese sõnul oli Kohtla-Järve ühe kooli liitmine Läänemaale kavandatud uuringuga pooleldi juhuslik. "Olid inimesed, kes olid sellise väikse uuringu tegemisest huvitatud, ja nii panimegi selle Läänemaa projektile lisaks kui võrdlusrühma. Läänemaal on tehtud juhuvalik kõikide koolide õpilaste hulgast, Kohtla-Järvel on tegemist ainult ühe kooliga ja see ei anna kindlasti alust laiendada tulemusi kogu Ida-Virumaale."

Et Kohtla-Järve koolis uuringu tulemusena selgunud protsendid on Läänemaa omadega suhteliselt sarnased, võib rääkida siiski mingitest tendentsidest ning tõdeda, et suur osa õpilasi on stressis ja depressioonis, väsinud ja närvilised.

Järve gümnaasiumi õpilased sattusid uurimusse tänu Tallinna pedagoogikakooli üliõpilase vastavateemalisele kursusetööle. Sellist teemat valima ajendas viimasel ajal suurenenud õpilaste väljalangevus põhikoolist ja ebaedukate õpilaste hulk koolides.

Ja tõsiasi, et kõige levinum surmapõhjus Eesti 15-29aastaste noorte seas on enesetapp ning ametliku statistika järgi sooritab Eestis enesetapu ligi paarkümmend alla 19aastast noort ja last aastas.

Järve gümnaasiumis uuriti 156 7.-12. klassi õpilast, kasutades selleks väidete rühmi, mis peegeldavad vastaja depressiivse käitumise sümptomeid ja hetkemeeleolu.

Väsinud, süüdi ja tüdinenud

Depressiooniskaala järgi kannatab ligemale 33% lastest kergema või raskema depressiooni all.

Depressiivsetest tunnustest esines õpilastel enim väsimust, süütunnet ja närvilisust; esile tõusid ka karistatuse tunne, nutmine ja keskendumisraskused. Ligemale kolmandik tunnistas tüdimust ja unehäireid; veidi vähem võimetust millestki rõõmu tunda. Madal enesehinnang – depressiivsuse olemuslik tunnus – oli seevastu kõige vähem esinev tunnusjoon.

See viitab, et koolis on pigem tegemist ülekoormuse ja stressist tingitud väsimusega. Seda enam, et väsimust märkisid sagedamini vanemad õpilased – kasvab õppekoormus, suureneb vastutusvõimelisus.

Rohkem kui kolmandik vastanuist tunneb vähemal või suuremal määral hirmu tuleviku ees, kusjuures hirm kasvab koos vanuse kasvuga. Lootusetult tumedaks ei pidanud tulevikku siiski keegi.

Erakordselt suureks osutus vastanute seas süütunde näitaja – rohkem kui pool neist tunneb end vähemalt aeg-ajalt milleski süüdi olevat.

"Mitte süüdi spikerdamises või sõbrale valetamises; see on kodust kaasa toodud süütunne," usub Järve gümnaasiumi direktor Sirje Jõemaa. "Lapsed tunnevad end süüdi, kui kodus miski korrast ära on, kui nad ei suuda vastata vanemate ootustele."

Suitsiidimõte on läbi käinud iga neljanda küsitletu peast, valdavalt küll kavatsuseta mõtet teoks teha.

Rääkimine aitab hullemast üle

Ligemale kakskümmend enesetappu noorte ja laste seas igal aastal on ehmatav arv.

"Need, kes saavad rääkida, ei tee seda," usub Jõemaa. Ja kinnitab, et nii tema kui teised õpetajad üritavad lastega hästi palju rääkida.

"Umbes 10-15 last kooli peale," pakub ta nende laste arvuks, kellel ilmselt tõesti pole kellegagi rääkida.

"Sõbrad määravad staatuse, sõbrad peavad olema," kinnitab ta.

Ja märgib muu hulgas, et räägib kõigile ikka ja jälle: ärge jätke kedagi kunagi kusagile üksi maha, minge ära kõik koos. Kui keegi tahab üksi mõtlema jääda, olgu keegi tema kõrval, kuni ta mõeldud saab.

Koolile on uurimusest kasu küll. Psühholoogile abimaterjaliks. Õpetajatele teadmiseks, kelle vanematega arenguvestlusi esmajärjekorras läbi viia.

"Tänu nendele ankeetidele tean, millised need lapsed on, ja oskan nendele paremini läheneda," väidab Jõemaa.

KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 10.02.2005

 
Seotud viited
· Veel Tervishoid
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Tervishoid:
Pesemine sügelisi ei kohuta



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale