Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Õhus on juba kevadet
Keskkond Neil harvadel päevadel, kui päike end hallist pilvesombust mõnekski tunniks läbi suudab murda, majade lõunapoolsetel külgedel katuseräästad nirisema soojendab ja tihaste särtsakale säutsumisele hoogu annab, tekib tunne, et kevad ei olegi enam teab mis kaugel.

Vanarahvas ütles, et küünlapäeval antakse külmale viimane ja lõplik hoop: talve süda lüüakse lõhki. Kevade märgid hakkavad end vähehaaval ilmutama: talvel hakkab teine silm vett jooksma, kõrred hakkavad lund vihkama ja siga kõrva paistma.

Kevadest märke juba jaanuaris

Sel talvel kauaoodatud korralik lumi jõudis pärale nõnda hilja, et kevademärke võis leida pigem jaanuaris kui praegu.

"Jaanuari keskel oli küll selline tunne, et veel mõni päev ja sinililled pistavad nina välja," räägib giidi ja fotograafina sageli looduses viibiv Enn Käiss.

Praegust peab ta rohkem talveilmaks. "Tõsi, meri on lahti ja kraavides on vesi lahti – see näitab, et soojalainet ei tule enam väga kaua oodata."

Kohtla metskonna Oru pargi metsnik Maire Uustal on kevademärkide pärimise peale siiralt üllatunud. "Ei, pargis ma küll pole midagi tähele pannud. Jõgi on jääs ja lumi on igal pool."

Kevade lähenemisest andis tema sõnul kõige tuntavamalt aimu vastlapäev, mis parki hästi palju kelgutajaid tõi: "Kui juba vastlapäev käes, siis pole talve enam kauaks."

Pungad on puudel-põõsastel küll juba paisunud, ent tavalisest suuremaks muutusid need juba pikaksveninud sügisel.

Detsembrikuus puhkesid ühel kuslapuul lõunapoolsel küljel lausa lehed. Mille hilisem külm muidugi ära võttis.

"Praegu on küll veel täitsa talvetunne," märgib Uustal. "Minu meelest on see täitsa tore, sest talve on ju sel aastal nii vähe olnud. Kui juba kevadetunne tekib, tuleb see koos teadmisega, et peab kogu aeg sebima ja pidevalt on kiire."

Linnud ärkavad esimesena

Peipsi puhkeala juhataja Heinar Juuse pole ise veel looduses midagi erilist täheldanud. "Kui mitte arvestada jääpurikaid ja katustel päikese käes sulavat lund," möönab ta.

Kahel päeval hulganisti lapsi loodusretkedele viinud retkejuhtide jutust teab ta, et väga ärganud loodus veel ei ole, kuid mõned loomad-linnud hakkavad juba väikestviisi armumänguga pihta. "Tihane laulab ja talvikesed teevad juba natuke häält ning rebane veab oma naljakaid triipe lumele. Linnud ongi kevadel esimesed ärkajad. Veebruari lõpus-märtsi alguses, kui päeval on kraad plussis ja öösel külmetab, siis hakkab taimestik ka vähehaaval ellu ärkama, aga praegu on nii metsas kui põldudel veel lumekate maas."

Harrastusornitoloog Indar Zeinet kinnitab, et linnulaulu on juba tõesti rohkem kuulda. "Kuigi need vahepealsed külmad ilmad on laulu natuke vähemaks võtnud. Päev on pikem, ka lindude tegevus muutub aktiivsemaks. Kõige arvukam on muidugi rasvatihane, kelle laul linnainimeselegi kõige rohkem kõrva hakkab. Tema hakkab vaikselt juba oma niinimetatud sitsikleidi-laulu sättima, see on kevade tundemärk."

Teised linnud Zeineti sõnul nii väga laulumaiad ei ole. Rändlindude tagasitulekust pole ta veel kuulnud, küll aga teab mitmeid linde, kes talveks äralendamise asemel siia talvituma otsustasid jääda.

"Talv oli ju suhteliselt pehme," tõdeb ta. "Kuldnokki näiteks on Uikala prügimäel kogu aeg näha olnud. Nad leiavad sealt ilmselt nii palju süüa, et polnud vajadust ära lennata. Ega see ei ole esimene talv, kuldnokki on seal varemgi olnud."

Zeinet on talv läbi näinud ka hallrästaid. "Nendega on niimoodi, et meie omad lendavad lõuna poole, aga põhja poolt tulevad teised siia asemele – Soome ja Karjala poolt. Kui on korralik marja-aasta, tuleb neid talveks rohkem meile."

Päev on pikem, päike soojem. Kel lindude toidulaud akna all, näeb eriti hommikupoolikuti seal vilgast sagimist: pärast külma talveööd on tihastel kibekiire öö üleelamiseks kulutatud energiat taastama asuda.

Rongad panid märgi maha

"Sabatihased on pulmalaulu laulnud, täna hommikul laskis rasvatihane päris tempokalt niisugust rõõmsat kevadehüüdu," tunnistab ka loodusemees Mikk Sarv tihased esimesteks kevadekuulutajateks.

Ronkade pulmalend on tema sõnul juba möödas – see tants käib jaanuari lõpus. Tegelikult olevadki nemad need päris esimesed kevadekuulutajad.

"Kuused lasevad okkaid," on Sarv märganud.

Metsloomad elavad ikka veel talverütmis. Mis tähendab, et kitsedele-jänestele metsa toitu viia – lehisevihtu, haavaoksi – oleks jätkuvalt tänuväärt ettevõtmine.

Kevade märk on seegi, et 24. veebruaril hakatakse Lohusuu koolimetsa projekti raames jälle lendoravatele pesakaste tegema.

"Püüame järjepidevust hoida ja kutsume üle Eesti koole kaasa lööma," räägib Sarv. "Kuni 14. aprillini, sest 15. aprillist algab raierahu ja selleks ajaks peaksid pesakastid metsas olema."

Mullu üles pandud pesakastidest on lendoravad tema sõnul kindlasti rohkem kui ühe omaks võtnud. "Niisugune jutt oli, et just nooremad loomad võtavad omaks; ju on vanemad konservatiivsed ja eelistavad oma traditsioonilistes eluasemetes olla, aga nooremad on nõus ka korterelamusse minema."

KÜLLI KRIIS
Laupäev, 19.02.2005

 
Seotud viited
· Veel Keskkond
· Eesti


Enim loetud teemast Keskkond:
Reisikiri võib tuua ränga rahatrahvi



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale