Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaþ


  
Parim vene kooli õpetaja väljaspool Venemaad töötab Narvas
Isikulugu "Sa oled alles nii noor, sul on kõik ees." Narva humanitaargümnaasiumi vene keele õpetaja Svetlana Panfiljonok on harjunud kolleegide sellise ütlemisega. Ja kuigi võimalus osaleda Venemaal Puðkinskije Gorõs toimunud rahvusvahelisel konkursil "Parim vene kooli õpetaja väljaspool Venemaad asuvas vene koolis" pakkus talle kohe huvi, kahtles Svetlana algul: kas ei ole äkki kogemusi vähevõitu? Ega oodanud, et tema, kõige noorem osaleja, tuleb konkursi võitjaks.

Parima vene kooli õpetaja konkurssi korraldab Pihkva oblasti haridusorganisatsioon samaaegselt piirkondliku aasta õpetaja valimisega. Þüriisse kuuluvad oblasti haridusorganisatsiooni juht ja Pihkva ülikooli õpetajate täienduskoolituse rektor. Konkursil osalevad Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene vene koolide õpetajad. Eestist on kogu võistluse nelja-aastase ajaloo jooksul þüriisse kuulunud Eesti vene koolide ühenduse juhataja Ljudmila Poljakova. Narvalased on konkursil osalenud selle algusest peale. Seekord suundus piirilinnast Venemaale kaks vene filoloogi, Svetlana Panfiljonok ja Paju koolis töötav Natalja Buinitskaja. Kõik osalejad läbisid valikvooru, kuhu tuli esitada suur hulk materjale: essee oma ettekujutusest pedagoogikafilosoofiast, oma töökogemuse kirjeldus, enda koostatud metoodilised materjalid ja õppevahendid.

Konkurss ise kestis neli päeva ning koosnes mitmest osast: enda, oma kooli ja linna tutvustamisest, lahtisest tunnist võõra klassiga ja improvisatsioonilisest tunnist, mille ettevalmistamiseks anti aega üks õhtu. Svetlana arvates oli raskeim esimene ülesanne, oma pedagoogilise kreedo kaitsmine þürii ja teiste konkursil osalejate ees, kusjuures salakavalaid küsimusi esitati väga palju.

Legendaarse õpetaja õpilane

Svetlana õpetajakreedo on lihtne: õpetaja peab olema psühholoog ja leidma iga õpilasele individuaalse lähenemise. Tundub, et milliseid vastuväiteid võib sellele olla, et sellist kreedot on kerge kaitsta.

"See pole nii. Kahjuks pole mingeid raamatuid ega metoodikaid, kus selgitataks, kuidas individuaalne lähenemine teoks teha, kui klassis on 35 inimest. Ja ikkagi on see võimalik. Ma püüan seda teha, mul on juba oma kindlad võtted. Kuid olen alles oma tee otsimise hakul,“ arvab Svetlana.

Ilmselt on nendes otsingutes abiks õpetaja eeskuju, tänu kellele Svetlana armastab kirjandust ja kelle tõttu valis just selle elukutse.

Eelmisel suvel tähistasid Svetlana ja tema klassikaaslased pidulikult kümne aasta möödumist Pähklimäe gümnaasiumi lõpetamisest. See oli ebatavaline klass: 42 lõpetanust astusid peaaegu pooled – 20 noort – Tartu ülikooli vene filoloogiat õppima. "Ülikoolis meie kursust lihtsalt imetleti. Pealegi astusid pärast mitmeaastast vaheaega sellele tüdrukute erialale ka poisid – kusjuures lausa kümme noormeest – ning kõik nad olid meie klassist. See on kahtlemata Larissa Iserlise mõju,“ meenutab Svetlana.

Palju aastaid Narva Pähklimäe gümnaasiumis töötanud filoloog Larissa Iserlis on oma õpilastele meelde jäänud suurepärase õpetajana ning ereda, köitva ja südamliku inimesena: tema kodu uksed olid õpilastele alati avatud. Mõned aastad tagasi kolis legendaarne õpetaja Saksamaale, kuid Narvas mäletatakse teda siiani.

Võitjate klubi

Vene keele õpetajate konkursil käimisest on pedagoogidel palju kasu, usub Svetlana. Meeldiv oli end proovile panna ja oma jõus veenduda, suurt rõõmu tegi see, kuidas suhtuti gümnaasiumis tema võitu: soojalt õnnitlesid nii juhtkond ja kolleegid kui ka õpilased.

Svetlana arvates oli aga tähtsaim võimalus rõõmsalt ja loominguliselt teiste filoloogidega suhelda ning selline võimalus avanes talle konkursil esimest korda. „Mõistsin äkki, kuidas ma seni olin sellest puudust tundnud – meie vene filoloogid suhtlevad omavahel küllaltki loiult,“ arvas ta. Konkursil sõbrunes ta nii teiste riikide filoloogide kui ka narvalanna Natalja Buinitskajaga. "Loomulikult olime ka varem omavahel tuttavad, kuid sõpradeks saime just seal, seda tänu hoopis erilisele, sõbralikule ja loomingulisele õhkkonnale,“ sõnab Svetlana.

Konkursi korraldajad osutusid inimesteks, kellel oli hulgaliselt igasuguseid mõtteid ja plaane. Näiteks otsustasid nad moodustada konkursi võitjate klubi, kuhu nüüd kuulub ka Svetlana: loodetakse, et klubi liikmed suhtlevad omavahel Internetis ja vahetavad kogemusi, lisaks korraldavad kohtumisi, ühiseid turismireise ja osalevad uute konkursside þüriis.

IRINA TOKAREVA
Laupäev, 26.02.2005

 
Seotud viited
· Veel Isikulugu
· Narva
· Eesti


Enim loetud teemast Isikulugu:
Marko Kaldur kirjutas kontoriinimestele reisiraamatu



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale