Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Rootsis algab narkoennetus tänaval
Sotsiaal Rootsi Örebro lääni narkopolitseinikud teevad viiendat aastat koostööd sotsiaaltöötajatega, tabamaks tänavatel algajaid narkomaane, kellega seejärel tõsiselt tegeldakse.

"Meie põhiülesanne on tabada uusi, just alustanud narkomaane ning loomulikult ka narkodiilereid," rääkis Örebro lääni narkogrupi politseinik Staffan Johansson.

Algajate narkomaanide leidmisel on tema sõnul abiks pikemaajaliste kasutajate nõuanded ja vihjed.

"Kui mõni narkomaan kinni võetakse, küsitakse temalt ikka, kellega ta läbi käib, ning sealt saab juba edasi minna," selgitas ta.

Aastal 2000, kui narkopolitsei ja sotsiaaltöötajad koostööd alustasid, püüti esimese nelja kuuga kinni 40 narkomaani.

"Koostöö on väga tähtis," toonitas lääni sotsiaaltöö spetsialist Anna Gustafsson. "Oluline on, et sotsiaaltöötaja tabatud narkomaani kohe üle võtab. Meie ülesanne on selgitada välja tema sõltuvuse aste – kui kaua ja mida ta kasutab – ning pidada seejärel motiveerivaid vestlusi, mis aitaksid tal narkomaaniast vabaneda."

Narkopolitseinik Anna Nelsoni sõnul ei peeta Rootsis selliseid vestlusi inimõiguste rikkumiseks ega ahistamiseks. "See on solidaarsuse näitamine kaasinimeste suhtes," kinnitas ta. "Narkomaanide pideva "tülitamise" mõte on teha nende elu raskeks. Et nad tunneksid kogu aeg, et meie silmad on neil kuklas."

Staffan Johanssoni sõnul ei peeta politseinikke ja sotsiaaltöötajaid Rootsis mitte karistajateks, vaid abistajateks.

"Vähemalt sel hetkel, kui narkomaani politseis üle kuulatakse, on ta sõnades valmis oma sõltuvusele vastu astuma. Seda hetke tuleb ära kasutada ja narkomaan kohe sotsiaaltöötajale üle anda," toonitas ta.

Anna Gustafssoni sõnul on enamik narkomaane (üheksa kümnest) valmis vestluste tulemusena vabatahtlikult ravile minema. Mil määral narkomaan ravi vajab, otsustab linna või valla sotsiaalosakond, kes ravi eest maksab.

Kui narkomaan vabatahtlikult raviga nõus ei ole, võib sotsiaalosakond asja kohtusse anda.

Rehabilitatsiooniasutuste üle on kontroll väga range. Nagu ka mõne üksiku süstlavahetuspunkti tegevuse üle, sest viimaseid üldiselt ei pooldata.

"Kui anname inimesele süstla, soodustame sellega narkootikumide tarvitamist," on Staffan Johansson veendunud. "Politseinik on kohustatud süstalt leides selle ära võtma ja hävitama. Kujutage nüüd ette, kuidas me ühes korteris süstlaid konfiskeerime, samal ajal kui kõrvalkorteris tegeldakse nende jagamisega..."

Rootsi riigi suhtumist näitab seegi, et narkootikumide müüki koolides, nende läheduses või alaealistele käsitatakse kui raskeima kategooria kuritegu.

"Diileri süüasi võetakse kohtus üldjuhul arutusele kuni nelja nädala jooksul pärast tema tabamist. Keerulisemate juhtumite puhul võib uurimise aega muidugi pikendada ja see võib kesta isegi mitu kuud," rääkis Anna Nelson.

Eile ja üleeile jagasid rootslased Ida-Virumaa uimastipreventsiooni sihtasutuse projekti raames oma kogemusi kolme Ida-Virumaa linna – Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi vabatahtlikele tänavatöö tegijaile. Koos meie politseinikega tehti ka ühiseid väljasõite.

Projekti kogumaksumus on 66 232 krooni, suurem osa rahast tuleb Phare Accessi fondilt.

KÜLLI KRIIS
Reede, 4.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Sotsiaal
· Narva
· Ida-Virumaa


Enim loetud teemast Sotsiaal:
Noored kehtestavad Kurtna noortekeskuses ise reegleid



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale