Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Rünnakud politseinike vastu sagenevad
110/112 Viimasel ajal on Ida-Virumaal üha sagenenud rünnakud politseinike vastu, kes oma ametiülesandeid täidavad.
Politseiniku solvamine võib halvasti lõppeda. See foto on tehtud poolteist aastat tagasi Kiviõlis korraldatud politseireidi ajal, kui politsei pani käed raudu ja viis jaoskonda noore mehe, kes võimuesindajaid sõimas.

"See, et viimasel ajal on väga palju politseile vastuhakkamist ja solvamist politseinike aadressil, teeb meile muret," lausus Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Reeno Kullamä. Ta tõi näiteks läinud pühapäeval Jõhvi politseiosakonnas aset leidnud intsidendi, kus politseinikud toimetasid osakonda kindla elukohata mehe, kes oli kuulutatud tagaotsitavaks. Ülekuulamise käigus alustas kinnipeetu rünnakut samas ruumis viibinud naispolitseiniku vastu. Kui tolle paarimees vahele astus, klammerdus kurjategija meespolitseinikule küüntega näkku, tekitades talle raskeid kehavigastusi. Ründaja suhtes algatati kriminaalasi, vigastatud politseinik on praegu haiguslehel. "Kui ründajalt pärast küsiti, miks ta seda tegi, vastas mees, et närv läks lihtsalt mustaks," sõnas komissar.

On nii sõimu kui kallaletunge

"Inimesed on ikka nii ülbeks läinud, et mõni ei tunne absoluutselt mingit aukartust võimuesindaja ees, kuid tegelikult tuleks arvestada, et selle eest on ette nähtud kriminaalkaristus," rääkis Kullamä. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku laimamise ning solvamise eest võib karistada kuni kahe, tema suhtes toime pandud vägivalla eest aga kuni viie aasta pikkuse vangistusega.

Ida politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles, et üsna tüüpiline on olukord, kus näiteks kaks inimest tänaval kaklevad ning politseipatrull läheb seda märgates neid korrale kutsuma ja selgitama, et tegu on avaliku korra rikkumisega, kuid saab vastuseks ebatsensuursete sõnade valingu.

Ta tõi näiteks vägivallajuhtumi, kus Narvas hakkas üks naine selleks mitte ette nähtud kohas teed ületama, kui politseinik seda nägi, naisele ligi astus ning märkuse tegi. Vastuseks sai ta näkku hoobid ja kriimustused.

Hiljuti andis prokuratuur kohtu alla ühe noormehe selle eest, et ta teda korrale kutsunud politseinikke sõimas ning tagatipuks üht korrakaitsjat sõrmest hammustas.

Ida politseiprefekt Kalev Prillop tunnistas, et viimasel ajal on politseivastased ründed sagenenud, ent seda, mis selle põhjuseks võib olla, on tema sõnul veel vara oletada. Tema sõnul on politsei asi pärast selliseid juhtumeid asjale ametlik käik anda, et süüdlased vastutusele võtta.

Idas kõige vähem relva kasutamist

Vaatamata sagenevatele rünnakutele politseinike suhtes, oli Virumaal mullu kõige vähem juhtumeid, kus politseinik pidi ametirelva kasutama. Kui Põhja prefektuuris oli selliseid jutumeid 29, Lääne prefektuuris 19 ja Lõuna prefektuuris 14, siis meil oli neid kokku vaid 9.

"See näitab, et me oleme tegutsenud tagasihoidlikumalt ning pigem kalkuleerinud, kas ikka tasub relva kasutada või mitte," lausus Ida prefektuuri preventsiooni- ja patrullitalituse ülemkomissar Tarmo Tammiste. "Tulirelv on viimane asi, mille abil olukorda lahendada, enne tuleb ära kasutada kõik teised võimalused," lisas ta.

Tammiste sõnul on kõik 9 tulirelva kasutamise juhtumit seotud autojuhtide mittereageerimisega peatumismärguandele.

Kaua aega Ida-Virumaal liiklusjärelevalvet kureerinud Reeno Kullamä vastas küsimusele, kas relva kasutamine märguande peale mittepeatuva auto suhtes ikka õigustab riski, et tulirelva ei kasutata sellistel puhkudel kunagi linnas ning sihitakse põgeneva sõiduki tagumist rehvi. Relva kasutatakse siis, kui politseinik on kindel autojuhi teadmises, et teda soovitakse peatada. Enamasti pärast laske ka peatutakse. "Tavaliselt tehakse hiljem suured silmad ja öeldakse, et ei saadud aru, et politsei nõuab peatumist. Ometi on töötavate vilkuritega politseiauto enne seda sõitnud tal kõrval ja juht on peatumismärguannet tegevale politseinikule otsagi vaadanud," kõneles Kullamä. Tema sõnul kipuvad peatumismärguandele reageerimata jätma joobes juhid, lootes nii vahelejäämisest pääseda.

Ida politseiprefekt Kalev Prillop ütles, et sellest, et tema alluvad kõige vähem relva kasutavad, ei saa veel teha järeldusi, nagu oleksid siinsed politseinikud oma kolleegidest vähem otsusekindlad. "Võrrelda saab vaid neid näitajaid, kas relva kasutamine mingis olukorras oli põhjendatud või põhjendamata, mitte aga arvulist juhtumite arvu," sõnas ta. Prefekti sõnul pole politseifilmidest nähtavatel sagedastel relvakasutustel midagi ühist Eesti politsei igapäevatööga. "Aga muidugi on suurem osa neist filmidest välismaised ning eri riikide politseistruktuuridel on ka erisugune relva kandmise ja kasutamise ideoloogia," lausus ta.

Ühelgi juhul, mil politsei Ida-Virumaal mullu relva kasutas, inimesed kannatada ei saanud.

ERIK KALDA
Kolmapäev, 9.03.2005

 
Seotud viited
· Veel 110/112
· Kiviõli linn
· Narva
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast 110/112:
Klient lõi Eesti Energia teenindajat näkku



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale