Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Lastesõbralikkust on rohkem seal, kus on vähem lapsi
Sotsiaal Jõhvis toimunud ümarlaud "Kallis laps", mis käib läbi kõik maakonnad, saadab poliitikutele signaali, et pole olemas keskmist Eesti last, vaid on Ida-Viru, Tartumaa ja Kihnu lapsed, kelle eripärasid tuleb otsuseid tehes arvestada.

Ühiskondliku leppe sihtasutuse ja Ida-Viru maavalitsuse korraldatud ümarlaual "Kallis laps", kus arutati laste toimetulekut, tõdeti, et ehkki kohalike omavalitsuste võimalused on väga erisugused, on vähemalt nende tehtavate kulutuste järgi Ida-Viru lapsed suhteliselt heas seisus.

Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna teadur Kadri Soo rääkis mullu tehtud uuringu põhjal, kui suuri kulutusi teevad kohalikud omavalitsused laste päevahoiule, üld- ja huviharidusele ning peretoetuste maksmiseks. Näiteks kulutused lastepäevahoiule on keskmiselt 2108 krooni, üldharidusele 12 653 krooni ja huviharidusele 4136 kooni lapse kohta aastas. "Positiivne on see, et omavalitsused panustavad järjest rohkem laste huviharidusse ja vaba aja veetmisse."

Soo lisas, et lastele tehtud kogukulutuste järgi oli Illuka vald eelmisel aastal Eesti kõige lastesõbralikum omavalitsus, Mäetaguse vald oli lastesõbralikkuse poolest kolmas. Näiteks Jõhvi linn oli Eesti 241 omavalitsuse hulgas kõrgel 20. ja Kohtla-Järve 32. kohal. "Ida-Virumaal on erisuguseid omavalitsusi, nii neid, kes kõrgel kohal, kui ka neid, kes tagapool. Ütleksin nii, et see omavalitsuste järjestus on nagu spordiski, kus ühe sekundi sisse võib mahtuda teinekord päris palju sportlasi ja me ei saa öelda, et see, kes on 10. kohal, on halb sportlane."

Jõukamad kulutavad rohkem

Soo tähendas, et neis omavalitsustes, mis olid uurimuse järgi kõige lastesõbralikumad, oli ka omavalitsuse kogutulu elaniku kohta kõrgem, samuti olid seal inimestel suuremad sissetulekud. "Kurvastav on aga see, et lastesõbralikkus ja sündimus on pöördvõrdelises seoses: mida vähem sünnib lapsi, seda lastesõbralikum on omavalitsus." Selliseid omavalitsusi, kus on nii sündimus kui lastesõbralikkuse näitajad kõrged, on Eestis ainult 15, neist kolmandik Harjumaal. Ida-Virumaal pole selliseid ühtegi. Kõige rohkem on Eestis omavalitsusi, kus sündimus on madal ja lastesõbralikkust võib pidada keskmiseks.

"Paraku on nii, et mida vähem lapsi, seda sõbralikum saab olla keskkond, sest raha jätkub ühele hingele rohkem," tõdes ühiskondliku leppe sihtasutuse projektijuht Mati Salundi.

Eelmisel aastal algatatud projekti "Kallis laps" eesmärk on välja selgitada, millised on piirkondlikud erinevused lastetoetussüsteemis: milliseid kaudseid toetusi pakub kohalik omavalitsus, millised kulud on pere kanda.

Ühiskondliku leppe sihtasutuse juhatuse esinaise Andra Veidemanni sõnul tuleb ühiskonnale pidevalt meelde tuletada, kui kallis ja hindamatu laps ikkagi on. "Projekti on kritiseeritud, et te räägite lapsest nagu mingist tarbeesemest, kelle kasvatamise võib panna mingisugusesse rahalisse vääringusse. See ei ole selle projekti eesmärk. Samas on meil siiski oluline teada, kui palju peavad lastevanemad selleks investeerima, et lapse põhivajadused oleksid täidetud, ja me teame, et need summad ei ole kaugeltki mitte väikesed. On ilmselge, et järjest rohkem langeb vastutus lapse hea käekäigu eest vanemate õlgadele ja järjest vähem tahab sellest osa võtta riik."

Piirkondlikud erinevused on suured

Veidemanni sõnul tahetakse kõigis maakondades peetavate ümarlaudadega osutada sellele, et ei ole olemas statistilist keskmist Eesti last, kes maksab nii ja nii palju ning kellel on niisugused ja niisugused vajadused. "Seda on oluline rõhutada sellepärast, et kui riiklikul tasandil võetakse vastu otsuseid, minnakse väga kergesti seda teed, et võetakse statistiline keskmine. Meie ülesanne on teadvustada, et Ida-Viru lapsed on erilised, sest neil on selline keskkond, sellised huvid ning me peame normaalseks, et nende eripäradega arvestatakse. Sama käib Võrumaa, Kihnu ja Tallinna laste kohta."

Seni toimunud ümarlauad on näidanud, et piirkondlikud erinevused on üsna suured, tõdes Veidemann. Näiteks Tartumaal tuli selgelt välja, et väga suur osa rahast, mis on omavalitsustel hariduse jaoks kasutada, kulub koolitranspordi peale, sest vahemaad on pikad. "Kõige muu osas jääb Tartumaa seetõttu paljudele teistele maakondadele selgelt alla. Aga Raplamaal, mis on suhteliselt kompaktne ja väike, on probleemiks, et erivajadustega lapsi tuleb järjest juurde, kuid ei jätku näiteks logopeede."

SIRLE SOMMER-KALDA
Reede, 11.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Sotsiaal
· Jõhvi linn
· IVMV
· Illuka
· Mäetaguse
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Sotsiaal:
Noored kehtestavad Kurtna noortekeskuses ise reegleid



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale