Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kohtla-Järve saadikud süüdistavad riiki natsionaalbolševismis
Poliitika Enamik Kohtla-Järve volikogu liikmeid leiab, et kavandatavad keeleseaduse parandused näitavad Eestit muule maailmale kui natsionaalbolševistlikku riiki.
Pöördumise poolt, mis seab kahtluse alla keeleseaduse muudatuste vastavuse põhiseadusega, oli enamik Kohtla-Järve volikogu liikmeid.

22 Kohtla-Järve volikogu liiget 35st pöördusid riigikogu poole palvega lükata tagasi valitsuse heaks kiidetud keeleseaduse parandused, mis lisavad keeleinspektsioonile volitusi. "Praegused kurikuulsad parandused juriidiliselt tsiviliseeritud ühiskonnas annavad ennekuulmatu õiguse ametnikele oma äranägemisel tunnistada kehtetuks eesti keele oskuse tunnistused, mis on välja antud riiklike organite poolt seaduslikus korras," (tekst muutmata kujul – toim.) seisab pöördumises riigikogu poole.

Saadikud kinnitavad, et juba pikemat aega on Eesti liikunud integratsiooni teed, millesse muukeelne elanikkond on tolerantselt suhtunud. "Kuid mõningate innukate Eesti asja "kaitsjate" kiirustav või ilmselt provokatsiooniline tegevus paneb kahtluse alla selle usalduse, mis praegu säilib muukeelse elanikkonna hulgas," kirjutavad pöördujad. Saadikud eeldavad, et seaduseparandusi võidakse Eesti parteistunud võimusüsteemi juures hakata ära kasutama isiklike arvete klaarimiseks nii omavalitsustes kui Toompeal. Nad leiavad, et keeletunnistusi võib kehtetuks kuulutada vaid kohus, mitte ametnik.

Volikogu enamus leiab, et sellised seadused näitavad Eestit muule maailmale kui natsionaalbolševistlikku riiki, mis eirab mitte-eesti elanikkonda. Saadikud hoiatavad, et parandused võivad esile kutsuda mõistmatuse kriisi ning kriipsutada läbi mitte-eestlaste lootused riigi õiglusele. Pöördumises öeldakse, et keeleseaduse parandused on vastuolus põhiseadusega.

Pöördumisele alla kirjutanud rahvaliitlasest volikogu saadik Voldemar Lehter põhjendas oma toetust sellega, et tema arvates muudavad need parandused riigikeele poliitilise spekulatsiooni vahendiks. "See ei kiirenda keele omandamist."

Teine volikogu liige, keskerakondlane Vladimir Peterson ütles, et Eesti riigi keelepoliitika on olnud toores. "Keeleõppele on palju raha raisatud, aga mingit efekti ei ole." Küsimusele, mida peaks seadustes muutma, et probleeme tõhusamalt lahendada, vastas Peterson: "See on filosoofiline küsimus."

Pöördumisele alla kirjutanud saadikute seas on Keskerakonna, EÜRP ning Rahvaliidu liikmed.

ERIK KALDA
Reede, 11.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Poliitika
· Eesti


Enim loetud teemast Poliitika:
PR-veeb eri: Ida-Virumaa valimistulemused



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale