Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Mida tähendaks strateegiliste ettevõtete erastamine?
Kommentaar JAANUS MÄNNIK,
riigikogu liige,
Rahvaliit

Res Publicat esindav rahandusminister Taavi Veskimägi esines uue soologa, soovides hakata erastama praeguseks veel riigile jäänud strateegilise tähtsusega suurettevõtteid.

Veskimägi ootamatu idee on jätkata Mart Laari valitsuse poliitikat, mis lõppes valitsuse kukkumisega ja sai hävitava hinnangu 2003. aasta riigikogu valimistel. Minister tahaks müüki panna Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eesti Posti ja veel mitme teise riigifirma aktsiad ning viia need ettevõtted – tõsi küll, esialgu vaid 30% aktsiaid – Tallinna börsile. Ta põhjendab seda vajadusega turgutada väljasuremisohus börsi pärast Hansapanga ja Eesti Telekomi vähemusaktsiate võimalikku ülevõtmist välismaiste suuromanike poolt. Teisalt annaks see näiteks endistele hansapankuritele võimaluse soodsalt paigutada oma (vähemus)aktsiate müügist saadavaid sadu miljoneid meie elektrijaamadesse või Tallinna Sadamasse, mitte välismaale, nagu minister kardab.

Läbimõtlemata idee

Mõistagi on see idee läbi mõtlemata, vastuolus koalitsioonileppega ja Rahvaliidule vastuvõetamatu. Sedasama on teatanud ka Reformierakond oma esimehe Andrus Ansipi suu läbi.

Eesti Elektrijaamade ja Eesti Raudtee erastamise ärahoidmiseks kogus Rahvaliit omal ajal mäletatavasti 163 000 allkirja. Kuigi Laari valitsus püüdis esialgu rahva arvamust täielikult eirata, aitasid need allkirjad koos erastamist taotleva NRG Energy finantsjõuetuse selgumisega ära hoida meie põlevkivienergeetika ülevõtmise võileivahinnaga. Eksministrite Pärnoja ja Jürgensoni haiglasel eestvõttel toime pandud Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamine aga lõppes riigile kuritegelike tagajärgedega. Strateegilise tähtsusega ettevõte sõna otseses mõttes kingiti erafirmale.

Lisaks sellele võttis Erastamisagentuur riigile ka seadusevastaseid sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvaid tagatisriske, mille eest on lühiajaliselt vangi mõistetud kahjuks ainult käsutäitjast ametnik.

Kõrvutades praegu Eesti infrastruktuuri ja majanduse kahe alustala – riigile kuuluva Eesti Energia ja eraomanike enamusosalusega Eesti Raudtee seisundit, uuendamistahet, -võimet ja -tempot, pole kahtlust, et Eesti arengule soodsamas positsioonis on riigiettevõte. Mõistagi ei saa siinkohal süüdistada eraettevõtjaid, kelle huviks ei peagi peale maksimaalse kasumi olema ühiskonna laiema teenimise eesmärk.

Erastamine vähendaks Eesti konkurentsivõimet

Niisiis, kuna eraomanike osalusega börsiettevõtte eesmärk on maksimaalne kasum, tõstaks elektrijaamade sellisel kujul erastamine mitte ainult kodutarbija elektrihinda, vaid kõigi teenuste ja toodete hinda, vähendades Eesti konkurentsivõimet ja majanduse arengukiirust.

Rahandusminister soovib nähtavasti strateegiliste ettevõtete müügist teenida riigikassasse lisaraha. Ka see mõte pole mõistlik, kuna aktsiamüügist saadav raha läheks riigieelarve baasseaduse kohaselt stabilisatsioonifondi. Sealne praeguseks juba 5 miljardi krooni suurune ressurss on aga paigutatud madala intressiga välispankadesse ning teenib nende riikide, mitte Eesti majanduse huve.

Eesti riigile on kasulik, mõistlik ja õige olla Eesti Energia, Tallinna Sadama ja Eesti Posti ainuomanik. See vaidlus peeti ning lõpetati kaks aastat tagasi Rahvaliidu, Reformierakonna ja Res Publica koalitsiooniläbirääkimistel. Rahvaliit ei näe vajadust arutelu uuesti algatada.

Hansapanga aktsiate võimalikust sunnitud müügist muinasjutulisi summasid teenivatel ekspankuritel, aga ka teistel börsimängudes rikastunutel tasub kindlasti kätt proovida muudel aladel. Nende vaba raha võiks reaalselt turgutada Eesti majandust ning luua uusi, häid teenimisvõimalusi pakkuvaid töökohti seni hädaga välismaale pagevatele haritud noortele ja kogenud vanematele eestlastele.

Neljapäev, 17.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Kommentaar
· Eesti


Enim loetud teemast Kommentaar:
Me ei vaja raha ega tuntust!



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale