Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Kohtla-Järve Kalev on 55aastane
Sport Mõni aasta tagasi oli oht, et Kohtla-Järve spordiselts Kalev lõpetab oma tegevuse. Nüüdseks on Kalev saanud n-ö teise hingamise ja valmistub oma 55. aastapäeva tähistama.

„Otsus luua ametiühingute nõukogu vabatahtlik spordiühing Kalev võeti vastu kõikide spordihuviliste ja -tegelaste ühisel konverentsil, mis toimus 2. aprillil 1950. aastal,“ meenutab spordiseltsi Kalev juhatuse liige Ilmar Taluste. „Kohtla-Järvel polnud nendel aastatel teisi spordiühinguid, välja arvatud miilitsate Dünamo ja kutsekoolide õpilasi ühendanud Tööjõureservid. Seepärast koondusid kõik sporditegelased Kalevisse. Ja tol ajal oli Kalev Kohtla-Järvel peamine organisaator.“

Esimesed aastad – lootuse aastad

Esimesed aastad olid väga rasked, kuid tookord elas Kalev tulevaste saavutuste lootuses. Esialgu olid Kohtla-Järve Kalevis vaid mõned osakonnad: suusaspordi-, jalgpalli-, kergejõustiku- ning maadlust, poksi ja klassikalist tõstmist ühendanud raskejõustikusektsioon.

Tol ajal oli spordiühingu esimees Hugo Pärt, tänu kellele pandi alus Kalevi tegevusele ja arengule.

„Kuidas küll ujujaid tookord treenima hakati!“ meenutab Taluste. „Internaatkooli ühiselamu keldrisse, kus ka poksijad ja maadlejad trenni tegid, suutis Hugo Pärt paigaldada teadmata kust ostetud kummivanni ja selles vannis hakkasid ujujad harjutama. Loomulikult ei saanud seejuures mingitest tulemustest rääkida, kuid tahtmine oli suur.“

Spordihoone ehitamine oli üks osa arengust

Tulemused hakkasid paranema 1960. aastatel, kui spordihoone ehitati.

„Eriti tähtsaks osaks spordiühingu arengus oli spordiühingu Kalev tarbeks uue spordihoone ehitamine,“ tõdeb Taluste. „Mängusaali rõdu polnud esialgu projektis ette nähtud, selle lisandumise eest võlgneme tänu Roman Šeremetale, kes hiljem valiti Kalevi auliikmeks. Kokku on Kalevi tegutsemisaja jooksul antud auliikme tiitel 71-le spordis ja ühiskondlikus elus silma paistnud inimesele.“

Aleksander Transtok, Richard Rooden, Juhani Seppenen, Väino Viilup, Harry Heindrikson, Eduard Tõugjas, Lembit Võlu, Ülo Uluots, Valdek Murd – need on vaid mõned neist nimedest.

11. aprillil 1964. aastal anti käiku praegune spordihoone, pärast seda suurenes spordiühingu Kalev aktiivselt spordiga tegelevate liikmete arv väga kiiresti. Loodi korvpallisektsioon, mille esimeseks treeneriks oli Eestis tuntud Arnold Selge, ja käsipallisektsioon. Tänu treener Leo Haikelainenile oli käsipall Kohtla-Järvel väga heal tasemel ja peeti isegi rahvusvahelisi kohtumisi. Arenesid sellisedki alad nagu jalgpall ja jäähoki – kohtlajärvelased tulid nendel aladel mitmekordseteks Eesti meistriteks.

Kalevi spordikooli kõlavad nimed

Järgmiseks sammuks spordiühingu arengus oli Kalevi spordikooli, hiljem ka noorte spordikooli moodustamine. Kalevi sportlased näitasid üleliidulisel tasemel häid tulemusi. NSV Liidu meistriteks tulid maadleja Avo Talpas, võrkpallur Ülo Raidma, suusataja Toivo Tünni. Väga häid tulemusi saavutasid Mart Vilt ja Arseni Sajankin. Eestist kaugemal tuntakse selliseid nimesid nagu Priidik Kippar, Mart Keersalu, Pavel Dubovikov (poks), Anatoli Sokolov, Villem Štrants, Edvin Sirit ja Martin Unger (tõstmine). Kõik nad kuulusid Eesti koondisesse.

„Sellel ajal moodustasid poole Eesti poksi- ja kreeka-rooma maadluse koondisest Kohtla-Järve Kalevi sportlased,“ tõdes Ilmar Taluste. „Seda paljuski tänu treeneritele Hans Kaivale ja Eino Niinestele.“

See tõus langes ajale, mil spordiühingu esimeheks oli tuntud Mart Vilt, kuid paljuski aitas Kohtla-Järve Kalevi sportlaste taseme tõstmisele kaasa praegu Viljandis elav Viktor Müil. Just tema ajal sai Kalev endale väga tugeva materiaalse baasi.

Järjekordse tõuke edasiseks arenguks sai Kalev 1973. aastal, mil rajati ujula. Tookord lisandus veel üks ujumisala, mille esimeseks treeneriks oli Toivo Merimets. Sirje Eirand, Livio Vilberg, Jelena Sladzevskis tõid Kalevile edu ujumises.

Kalevi uusim ajalugu

Spordiühing Kalev eksisteeris peamiselt ametiühingute toel. Kalevi spordikooli tegevuse kindlustasid söe- ja põlevkivi-naftatööstuse ametiühingud. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul lõpetasid ametiühingud Kalevi toetamise ja siis muutus spordiühingu elu väga raskeks. 1990. aastal otsustati kroonilise rahanappuse tõttu varem Kalevi materiaalseks baasiks peetud spordihoone ja ujula munitsipaliseerida.

Teine, sama ebameeldiv hetk oli 2000. aastal, kui Kohtla-Järvel hakati spordikoole likvideerima. Kalev jäi rahastamisest ilma.

Kaks aastat tagasi valiti Kalevi uus, praegune juhatus. Selle ajaga on tasutud peamised võlad Kohtla-Järve linnavalitsusele ja vabariiklikule spordikeskusele Kalev.

„Võib öelda, et meie selts on uue elu saanud,“ nentis Kalevi juhatuse liige Ilmar Taluste. „Loodan, et tulevikus likvideerime ka ülejäänud võlad. Plaanis on pakkuda Kalevi tiiva all varju üksikklubidele, kellel on meie ajal raske. Praegu aga tähistame väikest juubelit – Kohtla-Järve spordiselts Kalev saab 55aastaseks.“

ALEKSEI FJODOROV
Laupäev, 19.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Sport
· Eesti


Enim loetud teemast Sport:
Abilinnapea ründas motoraja kõrval treeningkaaslasi jälginud noormeest



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale