Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Vägivallaohvrite tugigruppi pöördub üha rohkem naisi
Sotsiaal Rohkem kui aasta tagasi Jõhvis alustanud tugigrupp meeste jõhkrutsemise all kannatavatele naistele on Eestis ainulaadne selle poolest, et seal tegeldakse ka vägivaldses peres kasvavate lastega. Järgmine samm on pakkuda teraapiat vägivallatsejatele endile.

8. märtsil alanud üle-eestiline reklaamikampaania "Kui armastus teeb haiget" kutsub perevägivalla ohvreid abi saama naiste tugigruppidest ja varjupaikadest. "Juba kampaania esimesel päeval ütlesid naiste tugigruppide vedajad, et nende telefonid olid punased. Lisaks helistamisele on kasvanud ka tugigruppides kohalkäijate arv," märkis kampaania läbiviija, Eesti sotsiaalprogrammide keskuse juhataja Katri Tammekand.

Ida-Viru psühholoogilise abi keskuse juhataja Kersti Urbala tõdes, et nende majas Jõhvis rohkem kui aasta tegutsenud naiste tugigrupp muutub üha arvukamaks: kui alguses käis kohal paarkümmend abivajajat, siis viimasel ajal on nende poole pöördujate arv ulatunud 36 naiseni.

Urbala sõnul töötab praegu ainult venekeelne tugigrupp – eesti naised on küll helistanud, kuid pelgavad kohale tulla. "Ma saan neist aru, sest anonüümsus on sellises olukorras väga vajalik."

Anonüümsuse tagamiseks ei küsita keskusesse pöördunud naistelt nime ning kaitsmaks neid meeste raevu eest, on muudetud ka kokkusaamisaega. "Enamik naistest ei ole oma meestele öelnud, et nad tugigrupis käivad. Kui eelmisel aastal hõigati raadios maha tugigrupi toimumise aeg ja koht, olid kaks meest akna taga. Üks neist lubas minu ja teised maha lüüa ning teine sõimas ropult oma naist. Kumbki naistest ei tulnud hiljem tagasi," põhjendas Urbala salatsemise vajalikkust.

Lastel vastuolulised tunded

Koos emadega käivad tugigrupis ka lapsed, kes on sageli koduse vägivalla tunnistajaks. "Lapsed saavad oma emotsioonid lahti joonistada, me vestleme nendega. Üks laps ütles tabavalt: "Aga ma usungi, et maailm on kuri, sest isa on kogu aeg ema peale kuri."."

Laste joonistusi analüüsinud spetsialistid on leidnud, et valdav emotsioon on hirm, millele järgneb kurbus. "Peale selle on lastel vastuolulised emotsioonid. Nad tegelikult armastavad oma vägivallatsejast isa ja see tekitab omakorda süütunde. Laps on segaduses: isa lõi ema, kuidas ma saan teda armastada, aga ma ikka armastan, sest ta on mu isa," vahendas Urbala.

Samal ajal kui lapsed joonistavad ja mängivad, räägivad naised oma lugusid. "Vägivallajuhtumid kurnavad naise nii ära, et tugigrupi esimeseks eesmärgiks on see, et ta saab selle enda seest välja," selgitas Urbala. "Minu jaoks on tulemus see, kui 12 aastat abielus olnud naine ütleb, et rääkis sellest esimest korda mehega ja tõuke andis just tugigrupp, kus ta nägi, et kõikidest asjadest, ka kõige raskematest, saab rääkida. Tänu vestlusele ta mõistis, et tema mehel on nii palju pingeid ja ta ei oska end teisiti välja elada. Mõned mehed on õnnestunud saata psühhoterapeudi juurde."

Ka mehed vajavad abi

Urbala nentis, et universaalset retsepti, mis toimiks iga juhtumi puhul, tugigrupist kaasa ei anta ja kindlasti ei ärgitata igal tingimusel lahutama. "Meie sõnum on, et olukorras pole süüdi ainult mees, vaid iga tüli on kahepoolne. Naistel tuleb teha psühholoogiline mõttematk läbi iseenda ning mõelda, mida nad ise saaksid teha, et abielu ei oleks vägivaldne. Julgustan naisi proovima mitmesuguseid lähenemisviise, sedasama avatud suhtlemist. Kahjuks on meie emotsionaalne kirjaoskus nõrk: sageli me ei oska asju rahumeelselt lahti harutada, vaid peame asjad lahti raiuma."

Järgmisel nädalal alustab Tallinnas tööd Eesti esimene teraapiarühm meestele, kes soovivad oma vägivaldsest käitumisest peresuhetes vabaneda. Sellised rühmad on ajapikku kavas avada üle Eesti. "Teraapiarühmad meestele lähevad visamalt käima kui ohvrite aitamine," ennustas Katri Tammekand. "Mehed ei taha oma vägivaldsust tunnistada ega ole eriti altid abi otsima."

Tammekand lisas, et samamoodi tuleks üle Eesti hakata tegelema vägivaldsete perede lastega. "Praegu on Jõhvi naiste tugigrupp ainus, kuhu on kaasatud ka lapsed. Väga tublid, et nad seda teevad."

"Ära jää üksi, otsi abi!" – selline on üle-eestilise reklaamikampaania sõnum, mis kutsub perevägivalla ohvreid pöörduma tugigruppidesse ja varjupaikadesse.

SIRLE SOMMER-KALDA
Teisipäev, 22.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Sotsiaal
· Eesti


Enim loetud teemast Sotsiaal:
Noored kehtestavad Kurtna noortekeskuses ise reegleid



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale