Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Investeeringute kaasamiseks – tehnopark
Kommentaar VALERI KORB,
Kohtla-Järve linnavolikogu esimees

Kohtla-Järve linnavolikogu järgmise istungi üheks tähtsamaks punktiks on linnas tehnopargi loomine.

Mis on tehnopark? See on üsnagi suur maatükk, kus tegutsevad mitmesugused ettevõtted, kellel on ühised kommunikatsioonid ja infrastruktuur. Tehnopargi maatükk valitakse arvestusega, et sellel oleks lihtne ning ka mugav tööstuslikku tootmist arendada. See tähendab peale kõige muu ka suure asula lähedust, transpordimagistraalide, energiaallikate jm olemasolu. Uut tootmist rajada soovivatele investoritele on tehnopark mugav, sest see pakub vaba pinda, mille juurde on juba viidud mõned kommunikatsioonid ega ole vaja energiaallikaid, transporti ja tööjõudu nullist otsima hakata, suhteliselt kergesti laheneb jäätmete äraveo küsimus, kuid ka paljud teised probleemid. Tehnopark on mõeldud selleks, et kergendada uute ettevõtete loomist.

Koos nimetusega tehnopark kasutatakse paralleelselt selliseid termineid nagu tööstustsoon, ettevõtluspark, tööstuspark – need kõik on lähedased mõisted.

Viimasel ajal on välja kujunenud soodsad tingimused, et luua meie linna tehnopark. Ühest küljest on Kohtla-Järve tööstuslinn, millel on suured tööjõuvarud ja tööstuskasutamiseks sobivad pinnad. Teisest küljest on pärast Euroopa Liitu astumist märgata lääne ja ida investorite huvi uute ettevõtete loomise vastu meie regioonis. Juba on Kohtla-Järvel ja Narvas avatud uusi ettevõtteid ning see protsess jätkub. Sillamäe sadama käikuandmisega muutub piirkond veelgi huvipakkuvamaks.

Seepärast muutub tehnopargi loomine meie linnas teoreetiliste uuringute valdkonnast, mis on üpris kaua kestnud, reaalsuseks. Kõigepealt tuleb see juriidiliselt vormistada. Järve ja Ahtme linnaosas kaht tööstustsooni hõlmavad tehnopargi piirid on juba määratletud. Järve linnaosas on see ala 1445 hektarit, see tähendab küllaltki suur. Ahtmes on ala väiksem, 328 hektarit, kuid seegi annab üsna suuri võimalusi ettevõtteid luua. Nii on tehnopargi kogusuurus 17,5 ruutkilomeetrit.

Et piltlikumalt ette kujutada, mida suudab tehnopark anda, toon näiteks meie ammused partnerid Soomest Outokumpu linnast. Seal loodi pärast kaevanduse sulgemist tehnopark, mille ettevõtted teevad nüüd koostööd, võiks öelda, et terve maailmaga. Sellist süsteemi ei loodud loomulikult tühjale kohale. Alustuseks oli vaja suurt rahastamist, sealhulgas ka riigipoolset. Loodan, et riigi majanduspoliitika arvestab tehnoparkide loomist ja arengut ning aitab muu hulgas ka meie linna. Riik peaks ju olema huvitatud oma majanduse arengust.

Meil on head trumbid

Linnavalitsuse üks ülesanne on tehnopargi reklaamimine. Sellega tuleb tõsiselt tegelda. Meie tööstustsoonide plussiks on see, et siin on tähelepanuväärsed elektrienergia, vee ja tehnilise vee, gaasi ning suruõhu ressursid. On olemas transpordisõlmed, võib kasutada vanu kommunikatsioone. Investoreid ei peaks ootama ees mitte tühi koht, vaid ettevalmistatud territoorium.

Sellest, et tehnoparkide mõte on perspektiivne, annab tunnistust näiteks see, et nendega tegeleb ka meie naaberlinn Jõhvi, kus luuakse samuti tööstustsooni. Seal on mõned raskused vabade pindade suhtelise vähesuse tõttu, kuid on ka oma plusse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tehnoparkide loomine võib piirkonna tööstuslikule arengule anda tõuke ja selle tulemusena suureneb töökohtade arv.

Kolmapäev, 23.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Kommentaar
· Narva
· Sillamäe


Enim loetud teemast Kommentaar:
Me ei vaja raha ega tuntust!



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale