Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Nelli Tamme paneb lapsed vabal ajal arvutama
Isikulugu 25 aastat lastele matemaatikat õpetanud Kiviõli 1. keskkooli õpetaja Nelli Tamme valvsa pilgu all toimus sel aastal juba pikkade traditsioonidega Virumaa laste matemaatikavõistlus. Õpetaja kinnitusel pole lapsi puhkepäeval ülesandeid lahendama panna raske, sest matemaatika pole pelgalt kuiv arvude jada, vaid mõttemaailm, mis rajatud loogikale.

Kui aasta tagasi kümnes ülevirumaaline matemaatikavõistlus läbi sai ja Kiviõli kooli matemaatikaõpetajale öeldi, et järgmisel korral on võõrustajaks just nende kool, ütles toonane kooli direktor Rein Oselin selle peale, et teeme ära. Selleks aga, et kõik need, veidi rohkem kui 200 last saaksid oma matemaatilised teadmised proovile panna, kulus hulk ettevalmistust.

Matemaatikaülesanded kui viktoriin

Kõige olulisema osa Virumaa matemaatikavõistluse korraldusest võtab ülesannete koostamine, milles kohalikele kooliõpetajatele tulevad appi ülikooli õppejõud Abelid, kes kunagi olnud ka Tamme enda õpetajad. Aasta jooksul koostatakse kaheosaline küsimustik, millest esimese vastavad lapsed individuaalselt, seejärel tulemused koolikaupa summeeritakse, ning siis algab võistkondlik osa.

"Need ülesanded pole kunagi pelk arvutamine," teab Tamme. Ehkki on ka neid, kus valemid ja kiire arvutamine kasuks tulevad. Osa võistlusest tähendab aga pigem viktoriiniküsimusi, näiteks tuleb teada matemaatikuid, kellest koolitunnis tavaliselt harva juttu tehakse. "See, et tegemist pole mitte ainult arvutamisega, teebki selle matemaatikavõistluse huvitavaks. Siin on väga palju loogikat vaja," arvab Tamme.

Just loogika ongi see, mis matemaatika põnevaks muudab ja lapsed seda armastama paneb. "On neid, kes matemaatikast ei hooli, aga ka neid, kellele see meeldib, ja ma püüan selliseid lapsi tagant õhutada, et nad matemaatika ebapopulaarsusest hoolimata sellega ikka tegeleksid," räägib Tamme ning tunnistab, et laste saamine puhkepäeval matemaatikavõistlusele pole suur kunst.

Õpetajaamet väikseima vaevaga

"Ise ma neid ülesandeid, mida lapsed võistlusel lahendavad, ei tee," räägib Tamme. Vaadatakse ja arutatakse vaid neid, mis lastele arusaamatuks jäid. "Kui vahel imestatakse, et mina ka vastust kohe ei tea, siis selgitan alati, et tähtis polegi mitte kõike teada, vaid oskus vastuseid otsida," räägib Tamme ning rõhutab veel kord matemaatika loomingulisust ja loogika osakaalu selles.

Just see, et matemaatikas saab põhitõdesid teades muud tuletada, pani Tamme seda ala valima. "Ma tahtsin saada õpetajaks. Tuli teha vaid valik, mida õpetama hakata, ning see, et siin ei pea palju pähe tuupima, kallutas kaalukausi matemaatika poole," räägib Tamme. Lisaks sai määravaks tema enda kunagine matemaatikaõpetaja. "Olin tugev paljudes ainetes, näiteks kirjanduses," meenutab õpetaja. Aga kuna ajalugu eeldab suuremat töömahtu faktide selgeksõppimisel ja eesti keele reeglid muutuvad pidevalt, siis on Tamme valikuga rahul. Matemaatika on muutumatu.

See aga, et matemaatika muutuvas maailmas stoilise väärikusega muutumatuna püsib, ei tähenda veel, et inimesed, kes sellega tegelevad, ei muutu ja muu vastu huvi ei tunne. Tamme tunnistab, et armastus matemaatika vastu ei tähenda sugugi ühekülgseid huvisid. Ise teeb ta hea meelega muudki. Näiteks tantsib õpetajatest kokku pandud rühmas, tegi kaasa eelmise tantsupeo ja valmistub nüüd koos teistega kantrifestivalile minema.

GERLI ROMANOVITŠ
Neljapäev, 24.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Isikulugu
· Kiviõli linn
· Eesti


Enim loetud teemast Isikulugu:
Marko Kaldur kirjutas kontoriinimestele reisiraamatu



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale