Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaþ


  
Tsirkuseks sobimatuid inimesi pole olemas
Olemuslugu Tiia Kollom, kes tutvustas esmaspäeval ja teisipäeval Iisaku lastele tsirkuse köögipoolt, kinnitab, et igaühest võib saada tsirkuseartist. "Pole võimalik, et inimesel ei ole annet ühekski trikiks."

Teine õppepäev Iisaku rahvamajas algab soojendusharjutustega, et hilisem treening lihastele häda ei teeks. Lapsed kibelevad soojendust lõpetama ja uute trikkide kallale asuma. "Mida me eile tegime?" palub treener Tiia Kollom meenutada. "Þongleerisime kurikate ja pallidega, keerutasime hularõngast, tegime tasakaaluharjutusi, keerutasime varda otsas taldrikut, sõitsime üherattalisega," loetlevad lapsed.

Sedakorda keskendutakse akrobaatikale. "Teeme nüüd randmed soojaks, sest sinna läheb akrobaatikas kõige suurem koormus," ütleb Kollom ja õpetab seejärel, kuidas püstitada erisuguseid püramiide. Enamik teeb hoolega kaasa, kuid osa põlgab akrobaatika liiga kontimurdvaks ja asub harjutama eelmisel päeval õpitut.

6. klassi poiss Martin Allikas jutustab, et kuigi tsirkuseetendusel on tundunud kõige lahedamad just püramiidid, on need järeletegemiseks liiga rasked ja palju jõudu nõudvad. Sestap meeldib Martinile endale kõige rohkem monorattaga sõita ja þongleerida. "Üherattalisega sõitu polnud ma varem proovinud ja alguses ei suutnud üldse tasakaalu hoida. Kukkusin kogu aeg, aga ikka teen edasi. See on lihtsalt nii huvitav, et tahan teha."

Et þongleerimist kodus edasi harjutada, lasi Martin ühe palli emal juba valmis teha. "Siin õpetati, et tuleb kas riisi või tatart sisse panna. Kõige parem pidi olema tatraga, see on kõige kergem."

Mairi Org, kes õpib samuti 6. klassis, eelistab õpitud trikkidest þongleerimist. "See on päris raske, alguses ei saanud sellega üldse hakkama," tunnistab ta. Kaaludes, kas temast võiks kunagi saada tsirkuseartist, jätab tüdruk otsad lahti: "Võib-olla".

Seevastu Martin ei kujuta ette, et võiks kunagi tsirkuses töötada. "Liiga raske, ainult mõne trikiga saaksin võib-olla hakkama."

Erakordsed oskused tõstavad autoriteeti

Tiia Kollom, kes on lapsi treeninud ligi 20 aastat, ütleb, et tema eesmärk pole kasvatada kõigist oma õpilastest tippartiste. Pigem on tähtis see, et tsirkus aitab hoolealustel tulevikus paremini hakkama saada. "Üks tüdruk ütles, et tänu treeningutele on ta saavutanud hilisemas elus palju edu ja positiivset tagasisidet. Ta on füüsilistelt võimetelt teistest nii palju üle, et suudab teha asju, mida teised vaatavad, suud ammuli. Sellest on niivõrd suur kasu, sest autoriteet tõuseb. Ja mis on tööpostil kõige olulisem – just autoriteet. Kui on madal autoriteet, ei jõuagi redelil kusagile."

Kas on inimesi, kellest lihtsalt pole võimalik tsirkuseartisti vormida? "Pigem ütleksin, et igaühest ei saa akrobaati, aga tsirkuseartistiks võib saada iga inimene. Tsirkus on selline ala, kus on niivõrd suur valik, mida sa saad teha: kui sulle akrobaatika ei istu, siis istub sulle väga hästi tasakaalunumber, kui ei istu tasakaal või akrobaatika, siis sobib näiteks þongleerimine. Millegi peale sul ikka annet on," räägib Kollom, kes on ise spetsialiseerunud õhuakrobaatikale ja üherattalisele.

Laps lööb särama

Kollomil on Tartus neli aastat tegutsenud tsirkusestuudio Fox, kus tema käe all õpivad peamiselt kooliealised lapsed. "Olen tähele pannud, et þongleerida lastele üldiselt ei meeldi. See on neile liiga igav, sest nõuab palju pühendumist. On ka erandeid, näiteks vaiksemad poisid, aga ka mõned rüblikud, kellele þongleerimine just väga hästi sobib, sest see tasakaalustab närvisüsteemi ja vähendab ärevustunnet. Þongleerimist kasutatakse väga palju ka teraapias, näiteks skisofreenikutel. Ka hularõngaga keerutamine oma omamoodi närverahustav tegevus."

Tsirkuseelementide õppimine avaldab väga head mõju ka tõrjutud lastele, teab Kollom. "Kui töötasin koolis, siis lastel, kes olid õppimises keskpärased või viletsad ning polnud ka muidu silmapaistvad, tõi tsirkus esile nende positiivsed küljed. Kui neile pärast esinemist aplodeeriti, tõstis see eneseväärikust. Nende eneseusaldus kasvas iga trikiga. Pärast seda hakati neid väga palju esinema ja võistlustele kutsuma, sest nende füüsilised võimed kasvasid silmnähtavalt. Lapsed, kes olid kusagil varjus, lõid järsku särama."

Kollom kahetseb, et erinevalt tsirkuse õitseajast 1960. ja 1970. aastatel, mil tegutses truppe üle Eesti, on praegu lastel võimalus tsirkust õppida ainult Tallinnas ning Tartus. "Tsirkusestuudiot on väga kallis ja raske üleval pidada, sest rahaliselt meid eriti ei toetata. Aga tsirkusevahendid on kallid, näiteks esinemiskurikad maksavad 300-500 krooni tükk, üherattaline 2000 krooni jne. Näiteks tasakaalurullikud on meil parajaks lõigatud kanalisatsioonitorudest ja kapiustest ise tehtud, sest tsirkusepoest on neid kallis osta."

SIRLE SOMMER-KALDA
Neljapäev, 24.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Olemuslugu
· Eesti


Enim loetud teemast Olemuslugu:
Seiklejad leiavad koopast hapukurgitünnid ja lagunenud külast eheda suitsusauna



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale