Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Keelekümbluskoolide põhimure on sobivate õpetajate leidmine
Haridus Keelekümblusprogrammis osalevate laste arv on kasvanud viie aastaga 134-lt 1650ni, kuid pädevate õpetajate leidmine on programmi laienemisel tõeline pähkel, selgus värskest uuringust.

Eestis osaleb keelekümblusprogrammis praeguseks 9 lasteaeda ja 27 kooli, neist pooled Ida-Virumaalt, ning tuleval õppeaastal eeldab keelekümbluskeskus veel kümnekonna lasteaia ja kooli liitumist. Üleeile ja eile Tallinnas toimunud hariduskonverentsil esitleti keelekümbluskoolides läbiviidud teadusuuringut, mille järgi on üks programmi põhiprobleem koolide kindlustamine piisava arvu vastava ettevalmistusega õpetajatega.

Üks uuringus osalenud koolidest oli Kohtla-Järve ühisgümnaasium, mille direktor Ülle Kumpin kinnitas, et õpetajate leidmine on tõepoolest probleem. Ta ise oli hiljuti dilemma ees, et keelekümblusklassi õpetaja läks lapsehoolduspuhkusele ja klassi ette tuli saata nõutava kvalifikatsioonita inimene.

Kumpin lisas, et kuna oma kooli õpetajatel on piisav koormus, on tulnud keelekümblusklasside juhatajaid otsida väljastpoolt ühisgümnaasiumi. Samas saavad keelekümblusklassi õpetajad pidevalt koolitust, sest ühisgümnaasium on kaasatud projekti "Keelekümblus kui integratsiooni võti", märkis koolijuht.

Ühisgümnaasiumi kogemus sarnaneb teiste koolide omaga: uuringu järgi on koolide sisemised reservid praegu ebapiisavad, et keelekümblusprogrammi õpetajatega kindlustada, nii on leitud 2/3 keelekümblusõpetajatest väljastpoolt kooli. Siiani on kõige tulemuslikum viis õpetajate leidmiseks koolijuhi isiklikud kontaktid, kuid neist ei pruugi piisata, kui programm laieneb ja vajadus uute pedagoogide järele kasvab.

Lastevanemad usaldavad keelekümblust

Lastevanemate küsitlemisest selgus, et keelekümblusprogramm on nende silmis usaldusväärne. Valdav osa neist eelistas oma lastele keelekümblust õppevormina terve põhikooli ulatuses. Gümnaasiumiastmes sooviks oma lapsi keelekümblusklassis õppimas näha 67% vanematest, mistõttu on plaanis vastavasisulise õppekava loomine 10.-12. klassile. 22% eelistab gümnaasiumiastmes eesti õppekeelega kooli, olles kindlad, et nende lapsed valdavad selleks eesti keelt piisavalt.

Peamiste põhjustena, miks vanemad soovivad oma lapsi näha keelekümblusprogrammis, tõid nad hea eesti keele ja üldhariduse omandamise. Lastevanemate hinnangud õpitulemustele kõigi ainete lõikes on üldiselt kõrged: väga või pigem rahul on kõigi küsitletud ainete tulemustega üle 70% lastevanemaist. 59% küsitletutest on pigem või väga rahul vene keele kirjutamise tulemustega. Keelekümbluse õpitulemuste uuringud aastatest 2003 ja 2004 näitavad, et 3. klassi lõpuks saavutasid keelekümblusklassid vene keele kirjalikus testis tavaklassidega võrdsed või paremadki tulemused.

Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Kümblusrühmades ja -klassides on eestikeelse õppe maht vähemalt 50% õppe kogumahust. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii laste emakeeles kui ka eesti keeles.

SIRLE SOMMER-KALDA
Neljapäev, 24.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Haridus
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Haridus:
Jõhvi valla lapsed ei pääse lasteaeda ega huvikoolidesse



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale