Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Saadikud peaksid riigikeele õppimisel olema eeskujuks
Kommentaar JÜRI UTT,
Kohtla-Järve
volikogu liige

Kohtla-Järve volikogu 22 liiget, see tähendab volikogu enamus, pöördusid riigikogu poole nõudmisega mitte vastu võtta olemasoleva keeleseaduse muutmist.

Minu allkirja sellel pöördumisel ei ole, sest ma ei olnud teadlik selle pöördumise olemasolust ja ega sellisel kujul esitatud pöördumisele alla kirjutakski.

Formaalsed põhjused

Pöördumise algteksti valmistas ette tõenäoliselt väike grupp volikogu liikmeid vene keeles. Ei ole vaja olla keeleteadlane, mõistmaks, et selle teksti tõlge eesti keelde on tehtud äärmiselt robustselt. Ma ei pea siinkohal silmas ainult stiili ja lauseehitust, mis on selles kirjas eesti keele jaoks täiesti võõrad. Kohati tekib suisa raskusi arusaamisega, mida allakirjatanud sõnu ritta seades öelda tahavad.

Ma saan aru, et osal volikogu liikmetest on enese väljendamisega riigikeeles raskusi ja ma hindan nende püüdlusi, kes üritavad oma keeleoskust parandada. Küll on aga mulle arusaamatu, kuidas said nii vigases eesti keeles koostatud pöördumisele, mis edastatakse riigikogule, oma allkirja panna saadikud, kellele eesti keel on emakeel.

Sellise puukeelse pöördumise esitamine Eesti suuruselt neljanda linna kõrgeima võimuorgani poolt teeb häbi kogu linnale. Poleks olnud ju raske enne allkirjade kogumise kallale asumist lasta mõnel eesti keelt tundval inimesel see tekst üle vaadata. Niimoodi näitas volikogu enamus lihtsalt hoolimatust eesti keele suhtes.

Sisulised põhjused

Pöördumises on sisuliselt ainult mõni ettepanek. Põhiline, et keeleseaduses muudatusi ei tehtaks ja keeleoskuse tunnistuse kehtetuks tunnistamise õigus olgu ainult kohtul.

Need muudatused, mille pärast vaidlus käib, on tegelikult juba praegu kehtestatud kehtiva keeleseaduse rakendusmäärustega. Näiteks keeleametniku kohustused ja tema otsuste vaidlustamise kord olid kehtestatud valitsuse määrusega, nüüd viiakse need sätted keeleseadusesse. Minu arusaamise järgi mingeid suuri põhimõttelisi muutusi ei toimu.

Mis puudutab keeletunnistuste kehtetuks tunnistamist, siis ei peaks see küll vaid kohtu rida olema. Eriarvamuste tekkimisel peaks ikkagi olema teisigi võimalusi olukorra lahendamiseks ja kohus tuleks kaasata alles siis, kui muud võimalused on ammendunud. Pealegi, igas õigusriigis, kaasa arvatud Eestis, on igal elanikul võimalik riigiametniku otsust kohtus vaidlustada.

Pöördumise tegelik tagamaa

On kiiduväärt, et Kohtla-Järve volikogu saadikud huvituvad riigi seadusloomest. Kuid käesoleval juhul jääb mulje, et pöördumine on sisuliselt deklaratiivne ega muuda tegelikult mitte midagi. Ja küllap teab ka enamik allakirjutanutest seda vägagi hästi.

Kaldun arvama, et nimetatud pöördumine lasti käiku põhiliselt sellepärast, et enne sügisel toimuvaid järgmisi kohalikke valimisi osa valijate ees plusspunkte teenida. Kuna kohalikul tasandil, mille arendamise eest linnavolikogu eelkõige hoolt peab kandma, erilisi saavutusi paljude aastate jooksul pole olnud ette näidata, siis ei jäägi muud üle, kui katsuda selliste pöördumiste kaudu oma valijatele meeldida.

Kahju on sellest, et niisuguste mõtlematute süüdistuste ja fraaside pildumisega teevad volikogu liikmed ülejäänud Eesti silmis nii enda kui kogu linna margi täis. Kohtla-Järve maine pole niigi kuigi kõrge, milleks siis saadikutel seda veelgi kahjustada.

Keeleoskusest

Keele õppimine on raske ja aeganõudev tegevus. Ühel inimesel on seda teha lihtsam, teisel raskem, eakatel inimestel võib-olla isegi võimatu.

Ühes hiljuti uuendatud poes püüavad noored näitsikud kassaleti taga tihtipeale minuga suhelda eesti keeles. Mõnikord teevad nad grammatilisi vigu ja aktsenti on tunda, kuid ikkagi on väga meeldiv tunda, et nad püüavad. Oleks loomulik, et ka kõik Kohtla-Järve volikogu liikmed vajaduse korral suudaksid suhelda eesti keeles teiste Eesti omavalitsuste liikmetega. Sellest oleks linnale ainult kasu. Suhtlemine oleks aktiivsem, tekiks rohkem koostööplaane ja nii edasi. Paraku tean, et volikogu praeguses koosseisus on küllaltki palju selliseid inimesi, kellele on ka lihtsamate lausete koostamine eesti keeles suur katsumus.

Volikogu liikmed peaksid hoolt kandma selle eest, et linnas eesti keele õpetamise tase paraneks, olema ise keeleõppimisel eeskujuks ning julgustama ja innustama neid, kes enese suutlikkuses kahtlevad. Selle asemel püütakse praegu aga kaudselt anda oma valijatele signaal, justkui seisavad nad selle eest, et eesti keelt ei olegi vaja ilmtingimata õppida. Selline lähenemine on tühi mull, mis ei too kasu mitte kellelegi.

Teisipäev, 29.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Kommentaar
· Eesti


Enim loetud teemast Kommentaar:
Me ei vaja raha ega tuntust!



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale