Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Puudega inimest hooldavad pereliikmed võivad Kohtla-Järvel toetusest ilma jääda
Majandus Riigilt hooldajatoetuse maksmise kohustuse enda kanda saanud omavalitsused nendivad kohustusega kaasnenud rahakoti kõhnust, mis sunnib neid hooldajate arvu vähendama.
"Hooldatava varandust tahavad pereliikmed küll endale, kui ta ära sureb – keegi ei tule seda omavalitsusele pakkuma –, kuid tema hooldamise eest tahetakse millegipärast meilt raha saada," ei pea Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen õigeks hooldajatoetuse maksmist pereliikmetele.

"Sotsiaalministeerium lubas, et selle riigifunktsiooni ülevõtmisega ei teki probleeme, nüüd aga on omavalitsused need, kes satuvad tule alla ning sugugi mitte omal süül," märkis Jõhvi linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Sirli Tammiste, kelle sõnul on riik eraldanud Jõhvi linnavalitsusele kohustuse täitmiseks 200 000 krooni vähem, kui seda mullu riikliku eestkosteasutuse vahendusel maksti.

Rahakääride olemasolu vajaduse ja võimaluse vahel tõdeb ka Kohtla-Järve sotsiaalhoolekandekeskuse direktor Arne Berendsen. "3,8 miljoni asemel tuleb omavalitsusel hakkama saada 2,7 miljoni krooniga, kuid lisaks hooldajatoetussummadele tuleb meil tasuda ka sotsiaalmaks," nentis ta.

Omavalitsustel vabad käed

Kuna hooldajatoetuse vajaduse ja suuruse otsustamisõigus on antud 1. aprillist kohalikule omavalitsusele, esitas Kohtla-Järve linnavalitsus volikogule kinnitamiseks hooldajatoetuse maksmise korra eelnõu, kus toetuse saajate ringist jäetakse välja pereliikmed. "Hooldatava varandust tahavad pereliikmed küll endale, kui ta ära sureb – keegi ei tule seda omavalitsusele pakkuma, kuid tema hooldamise eest tahetakse millegipärast meilt raha saada," ütles Berendsen, kelle sõnul hakkab Kohtla-Järve hooldajatoetust maksma vaid sugulasteta inimestele. "Samuti selekteerime me välja need fiktiivsed juhtumid, kus toetus on määratud mitte hooldatava, vaid hooldaja huvides, et saada ravikindlustust," märkis ta.

Jõhvi linnavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti sõnul pole omavalitsused saanud sotsiaalministeeriumilt ühest vastust küsimusele, kas pereliikmed kuuluvad toetuse saajate hulka või mitte. "Aluskriteeriumid hooldajatoetuse määramisel peaksid omavalitsustel olema siiski ühised," ei pea Tammiste õigeks olukorda, kus üks omavalitsus maksab hooldajatoetust ka pereliikmele, teine mitte.

Ida-Viru maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Merike Peri kinnitas, et riik pole maavalitsusele selle probleemi lahendamiseks suuniseid andnud. "Meid on selles osas kõrvale jäetud," märkis ta.

Samas näeb sotsiaalministeerium ette võimalust esitada maavanemale vaie, kui toetuse taotleja on saanud omavalitsuselt keelduva vastuse või kui pakutavas abis ei suudeta kokku leppida. "Maavalitsuses tutvutakse mõlema poole argumentide ja põhjendustega ning langetatakse otsus," teavitab sotsiaalministeeriumi kodulehekülg.

Ministeerium soosib paindlikkus

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Sirlis Sõmeri hinnangul on Kohtla-Järve linnavalitsuse ettepanekul jätta pereliikmed hooldajatoetuse saajate ringist välja seaduslik alus olemas. "Seadus tõesti ütleb, et perekonnal on oma pereliikmete ülalpidamiskohustus ning selle sätte järgi on selline ettepanek seaduslik, eriti kui elatakse samal elupinnal, näiteks abikaasad või emad-lapsed," märkis ta. "Kui juba terve perekond vajab abi, on loomulikult kohaliku omavalitsuse kohustus peret aidata ning leida abiline väljastpoolt."

Samas ei pea Sõmer otstarbekaks jäikade kriteeriumide kehtestamist. "Pigem soosime paindlikku, igale perele parima lahenduse leidmist," nentis ta.

Hooldusvajaduse ja sotsiaalteenuse määramiseks on sotsiaalministeerium koostanud omavalitsuste tarvis 17 lehekülje pikkuse hindamisjuhise, mis näeb ette iga puudega inimese küsitlemist – depressioonitesti tegemisest hammaste olukorra hindamiseni. Küsimustiku täitmine ühe inimese kohta võtab Berendseni sõnul aega poolteist tundi. "Päevas jõuab täita viis ankeeti, mitte rohkem," märkis Berendsen, kelle sõnul on Kohtla-Järvel rohkem kui 900 puudega inimest, kelle hooldamise eest makstakse toetust.

Raha juurde pole loota

Sillamäel, kus puudega inimeste küsitlus on läbi viidud ning ülevaade nende vajadustest olemas, loodab aselinnapea sotsiaalalal Jelena Koršunova riigilt saadud rahaga hooldajatoetuste maksmisel välja tulla. "Kuid elanikkond Sillamäe vananeb ning hooldust vajavaid inimesi tuleb juurde – ainuüksi esimeses kvartalis lisandus 30 –, siis seda me küll ei tea, kust raha juurde saab. Toimetulekutoetuste maksmisel on selline kord, et kui omavalitsusel jääb rahast puudu, teeb ta sotsiaalministeeriumile taotluse, hooldajatoetuse puhul pole aga mingit selgust, kuigi riik peaks sellel mõtlema, kui ta oma funktsiooni meile üle andis."

Sõmeri sõnul andis riik kohalikele omavalitsustele üle kogu raha, mis oli mõeldud hooldajatoetusteks ning seda eelmise aasta numbrite põhjal. "Kui eelmistel aastatel sai riik sama summaga hakkama, siis on eeldatav, et seda saavad ka kohalikud omavalitsused," märkis Sõmer, kelle sõnul said omavalitsused vähemalt 90 protsenti eelmise aasta eelarvest ning jagamist kooskõlastati ka omavalitsuste liitudega.

TIIA LINNARD
Teisipäev, 29.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Majandus
· Jõhvi linn
· IVMV
· Sillamäe


Enim loetud teemast Majandus:
Valastele endiselt treppis teed mööda



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale