Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
Eesti lipul uus seadus
Kommentaar URMAS REINSALU,
riigikogu liige (Res Publica)

Möödunud aasta 4. juunil tähistasime Otepääl sinimustvalge 120. sünnipäeva. Kogu aasta kestel toimusid mitmesugused sündmused rahvuslipu auks ja hoidmiseks. Sinimustvalge väärtustamisest oli kantud ka riigikogu põhiseaduskomisjoni algatus uue Eesti lipu seaduse loomiseks.

Läinud nädalal võttiski riigikogu 71 poolt- ja ei ühegi vastuhäälega vastu uue Eesti lipu seaduse. Olgu see heaks märgiks, et valitsuskriisi ajal on rahvaesindus võimeline koonduma rahvuslikke huve väljendavates küsimustes. Tähtis on, et selle eelnõu arutamisel toimus laialdane arutelu lipukultuuri asjatundjate, kodanikeühenduste ning vastloodud Eesti lipu seltsi kaasabil.

Peamised reeglid

Alljärgnevalt olulisematest Eesti lipu seaduse põhimõtetest. Seaduse üldsuunaks on Eesti lipu vabam kasutamine, vähendades keelde ja regulatsioone.

Seaduse jõustumisest on igaühel õigus heisata oma kodul või ärihoonel Eesti lipp, järgides häid tavasid. Lipp heisatakse päikesetõusul ning langetatakse päikeseloojangul. Kui soovitakse Eesti lippu alaliselt heisata, peab lipp pimedal ajal olema valgustatud.

Põhilised reeglid lipuheiskamisel on järgnevad: lipp peab olema puhas ja terve, lipu heiskamisel masti peaks mast olema ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest, heisatava lipu minimaalne suurus peaks olema 105 x 165 sentimeetrit. Kui pidulikul sündmusel heisatakse lipp vertikaalselt, peaks sinine värvilaid olema vaataja poolt nähtuna vasakul.

Kolm kohustuslikku lipupäeva

Kui seni kehtis seaduses reegel, et kõigil lipupäevadel pidid kodanikud kodudel lipud heiskama, siis uus seadus teeb siin põhimõttelise muudatuse. Kodanikud on kohustatud lipu heiskama nüüdsest kolmel päeval: iseseisvuspäeval – 24. veebruaril, võidupühal – 23. juunil ja taasiseseisvumispäeval – 20. augustil. Loomulikult on kodanike õigus ja auasi heisata Eesti lipp ka muudel lipupäevadel.

Seaduse kohaselt on ametiasutused kohustatud heiskama lipu ka kõigil ülejäänud lipupäevadel. Uue seaduse järgi on teised lipupäevad: 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev, 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev, 14. märts – emakeelepäev, maikuu teine pühapäev – emadepäev, 9. mai – Euroopa päev, 4. juuni – Eesti lipu päev, 14. juuni – leinapäev (siis heisatakse sinimustvalge leinalipuna), 24. juuni – jaanipäev, 1. september – teadmistepäev, novembrikuu teine pühapäev – isadepäev. Lisaks peavad asutused heiskama lipud, kui Eestis toimuvad valimised.

Kui varem lehvisid Eestis lipud ka Läti ja Leedu iseseisvuspäevadel, siis kokkuleppel nende riikidega need päevad enam lipupäevade nimistus ei ole. Balti riikide koostöö märgiks heisatakse riigikogu, valitsuse ja presidendi ametihoonel vastavalt Läti või Leedu iseseisvuspäeval koos sinimustvalgega ka Läti või Leedu riigilipp.

Sinimustvalge lehvib koolidel

Uue Eesti lipu seaduse järgi heisatakse meie põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide hoonetel kõigil koolipäevadel sinimustvalge. Ka põhiseaduslike institutsioonide, ministeeriumide, maavalitsuste, omavalitsuste hoonetel ja piiripunktides peab Eesti lipp lehvima alaliselt.

Igaühel on õigus kasutada Eesti lipu värvikombinatsiooni esemetel või kaunistuseks, järgides head tava. On tore, et Eesti koduõuedele on viimastel aastatel kerkinud üha rohkem lipumaste, kus lehvivad suvi läbi sinimustvalged vimplid. Samas peaks lipupäeval heiskama siiski lipu. Tuleb meelde tuletada, et kuigi sinimustvalge kasutamine muutub vabamaks, jäävad endiselt kehtima karistused Eesti lipu teotamise eest. Kui seaduse rakendamise või sinimustvalge kasutamise sobivuse asjus peaks tekkima küsimusi, siis seaduse järgi annab sellekohast teavet riigikantselei, aadressil Tallinn, Stenbocki maja.

Kõigil meelelahutusürituste korraldajatel on tähtis meeles pidada, et alates järgmisest aastast on leinapäeval, 14. juunil keelatud korraldada leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi.

Uus lipuseadus hakkab kehtima 2006. aasta 1. jaanuarist. Seaduses sätestatud kord koolidel lipu heiskamiseks koolipäevadel hakkab kehtima juba 1. septembrist 2005.

Neljapäev, 31.03.2005

 
Seotud viited
· Veel Kommentaar
· Eesti


Enim loetud teemast Kommentaar:
Me ei vaja raha ega tuntust!



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale