Põhjaranniku arhiiv

31. märts 2005
RUS


Ajaleht
UUDISED
· Haridus
· Keskkond
· Kriminaal
· Kultuur
· Majandus
· Militaar
· Piirilt
· Poliitika
· Sotsiaal
· Sport
· Tervishoid
· 110/112

ARVAMUS
· Juhtkiri
· Kommentaar
· Lugeja kirjutab
· Väitlus
· Üks küsimus

VEEL HUVITAVAT
· Ajalugu
· Intervjuu
· Isikulugu
· Olemuslugu
· Reportaaž


  
''Astelpaju kasvatamine on kullaauk''
Majandus TTÜ Virumaa kolledži tudeng Jaanus Mägi, kes alustas aasta tagasi astelpajukasvatust ja kavatseb seda laiendada, peab ettevõtmist tulutoovaks - kogu maailmas on farmaatsia-, toiduaine- ja kosmeetikatööstuses kasutatavate astelpajusaaduste järele nõudlus oluliselt suurem kui pakkumine.

Jaanus Mägi istutas koos kahe partneriga aasta tagasi Mäetaguse vallas katsehektarile 1000 taime. "Esimene saak tuleb alles järgmisel aastal, sest astelpaju peab ikka enne suureks kasvama," selgitab ta. 25sentimeetrised taimed on praegu juba ligi meetri kõrgused - hiljem kasvab astelpaju kirsipuu suuruseks.

Sel kevadel kavatsevad noormehed istandust hektari võrra laiendada. Selleks saadi TTÜ Virumaa kolledži noorte ettevõtluskeskuse ja Philip Morris, Eesti korraldatud äriplaanide konkursilt "Ideest ettevõtteni" 40 000 krooni. Žürii pidas muide astelpajukasvatuse laiendamist laekunud äriplaanidest kõige lootustandvamaks.

"Eestis ongi keskmine istanduse suurus 1-2 hektarit. Sügisel paneme võib-olla kolmanda hektari maha," ütleb Mägi, kes õpib TTÜ Virumaa kolledžis tootmistehnikat ja -organiseerimist ning võttis istanduse loomisel omaosaluse maksmiseks õppelaenu.

Esimese aasta katsetused hindab ta edukaks. "Hukkunud on 3 taime, normaalseks loetakse 30 hukkunud taime hektari kohta. On ka pisemaid ja kiduramaid taimi, aga need vist jäävad ellu. Jänesed on paari astelpaju kimbutanud, aga see on esimese aasta oht, sest hiljem tulevad astlad välja. Kõige ohtlikum on istandusele siiski inimene - Eestis on vargusjuhte olnud küll ja küll."

Turu leidmine nõuab suurt tööd

Mägi meenutab, et alguses oli maatükk ja siis hakati mõtlema, mida võiks selle peal kasvatada. "Arvasime, et tavaline põllumajandus ei ole võib-olla nii tasuv, aga astelpajukasvatus on seda praeguste hindade juures kindlasti."

Astelpajukasvatust kui alternatiivset maamajandustegevust soovitab oma Interneti koduleheküljel ka põllumajandusministeerium: "Astelpaju sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, eriti sinna, kus juba marjakasvatusega tegeldakse. Tootmiskulud on suhteliselt väikesed, investeeringuvajadus minimaalne." Mägi lisab, et neile, kes praegu Eestis saaki saavad, on istandus lausa kullaauk.

Ettevõtlikke noormehi nõustas endise põllumajandusministri nõunik ja astelpaju kasvatamise spetsialist Lauri Aaspõllu. "Ta on loonud tulundusühistu A-mari, mis koondab Eesti astelpajukasvatajaid, sest üksi oleks väga raske hakkama saada. Võib ju astelpajud üles kasvatada, aga saagile ise turgu leida on keeruline. Kümmet tonni marju ju Jõhvi või Kohtla-Järve turul maha ei müü. Turu leidmiseks on vaja tohutult tööd teha ja päris suuri kulutusi kanda. Sellepärast on targem koonduda," kinnitab Mägi.

Marjade korjamine on kõige suurem vaev

Tulundusühistusse kuulumisest on tema sõnul kasu ka saagi koristamisel, mis on kõige rohkem aega ja kulutusi nõudev töö. Et marjakorjamist lihtsustada, on Eestis välja töötatud mehaaniline koristusseade. Kui tavaliselt suudab üks inimene käsitsi korjata 8-12 kilo marju päevas, siis koristusseadmega varustatud koristaja tulemuseks on kuni 1000 kilo päevas. Koristuskulud on aga astelpaju üldistest tootmiskuludest 70-80 protsenti. Seega vähendab koristuse mehhaniseerimine tuntavalt astelpajutoodete omahinda ja parandab konkurentsivõimet.

Samuti on A-mari komplekteerinud seadmetega varustatud koristusbrigaadid ja töötanud välja logistika. "Loodame põhiliselt koristusbrigaadile, aga oleme valmistunud ka selleks, et mingi osa tuleb käsitsi korjata, mis tähendab, et me saame võib-olla keskkooliõpilastele ja töötutele tööd pakkuda."

Mägi hinnangul sobib Eesti hõbejaste lehtede ja erkoranžide marjadega astelpaju kasvatamiseks ideaalselt, sest astelpaju on fossiilne taim ja pärast jääaega oli Eesti sellega kaetud. "Astelpaju vajab sellist mulda, mis hoiab niiskust. Meie maa pealt läheb läbi veetorustik, sellega on kastmisprobleem lahendatud. Teiseks tuleb arvestada, et astelpaju on üks valgustnõudvamaid taimi maailmas."

Alustamiseks 40 000 krooni

Neil, kes soovivad kasvatamisega algust teha, soovitab Mägi arvestada järgmiste kuludega: 1000 taime maksab ligi 35 000 krooni. Selleks, et valmistada ette hektar maad ja istutada taimed, kulub veel umbes 5000 krooni. Lisaks hoolduskulud maa kastmiseks ja niitmiseks, kuna astelpaju kasvab muru peal.

"Kui sügisel saame saagi, suudame selle kindlasti A-marja kaudu realiseerida," on Mägi optimistlik. "See saak, mis saadi Eestis eelmisel sügisel, läks nagu soe sai. Ühelt hektarilt korjatakse keskmiselt 12 tonni marju. Saksamaal ostetakse praegu marju kokku 16 krooni kilo, ilma et neile esitataks mingeid kvaliteedinõudeid. Kvaliteetsete marjade kilo eest makstakse 35 kuni 50 krooni. Aaspõllu on välja arvestanud, et kui kilo eest saab ka 10 krooni, on ettevõtmine juba plussis."

Ravib põletuse imeväel

Astelpaju vilju turustatakse nii Eestis kui läänes. Kohalikud piimakombinaadid ostavad kuigipalju marju jogurtite ja jäätiste valmistamiseks, Salvest toodab astelpajumoosi. Peale toiduainetööstuse kasutab astelpaju vilju farmaatsiatehas. Ühte astelpaju arvukatest raviomadustest on Mägi omal nahal tunda saanud. "Kui olin väike poiss, sain jalale suure põletushaava, määrisin astelpajuõli peale ja isegi arme ei jäänud. Muidugi see astelpajuõli, mida Eestis müüakse, on täielik solk, seda tuuakse mujalt sisse ja lahjendatakse ei tea millega. Selles mõttes oleks õlitootmisel Eestis perspektiivi. A-marja eesmärk on saada maailmas turuliidriks just kvaliteedi poolest."

Ka Mägi ei plaani pelgalt kasvatajaks jääda, vaid loodab kunagi vilju töötlema hakata. "See on muidugi pikem perspektiiv, aga kui me endale kõrgeid eesmärke ei sea, siis ei jõua kusagile. Arvan, et töötlemisel võiks olla põhirõhk spordijookide valmistamisel, aga kõik oleneb hetke turusituatsioonist."

Sellest, et astelpaju kasvatamine muutub aina populaarsemaks, annab tunnistust ka see, et peale kolme noormehe tegeleb sellega Ida-Virumaal üks Iisaku talunik ja peagi lisandub veel üks kasvataja, teab Mägi.

SIRLE SOMMER-KALDA
Laupäev, 27.04.2002

 
Seotud viited
· Veel Majandus
· Mäetaguse
· Ida-Virumaa
· Eesti


Enim loetud teemast Majandus:
Valastele endiselt treppis teed mööda



Seaded
· Prindi leht
· Saada see artikkel sõbrale